Järelevalve

Riigihangete järelevalve kokkuvõtted

2024

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Valimipõhise järelevalve kontrolliaktid

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Valimipõhise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilise järelevalve tööplaani koostamise peamiseks lähtealuseks juhuvalim ja riskianalüüs. Juhuvalimi eesmärgiks on hinnata üldist hankepraktika taset võimalikult laias hankijate spektris.  Riskivalimi eesmärk on avastada rahalise kahju ennetamise eesmärgil probleeme ja seetõttu on kontroll suunatud hankijatele, kelle hankemahud on suuremad ning kes saavad riskiindikaatorite põhjal suurima riskihinnangu.

Järelevalve 2023 kontrolliaktid

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Valimipõhise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilise järelevalve tööplaani koostamise peamiseks lähtealuseks juhuvalim ja riskianalüüs. Juhuvalimi eesmärgiks on hinnata üldist hankepraktika taset võimalikult laias hankijate spektris.  Riskivalimi eesmärk on avastada rahalise kahju ennetamise eesmärgil probleeme ja seetõttu on kontroll suunatud hankijatele, kelle hankemahud on suuremad ning kes saavad riskiindikaatorite põhjal suurima riskihinnangu.

Järelevalve 2022 kontrolliaktid

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Valimipõhise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilise järelevalve tööplaani koostamise peamiseks lähtealuseks juhuvalim ja riskianalüüs. Juhuvalimi eesmärgiks on hinnata üldist hankepraktika taset võimalikult laias hankijate spektris.  Riskivalimi eesmärk on avastada rahalise kahju ennetamise eesmärgil probleeme ja seetõttu on kontroll suunatud hankijatele, kelle hankemahud on suuremad ning kes saavad riskiindikaatorite põhjal suurima riskihinnangu.

Järelevalve 2021 kontrollaktid

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Valimipõhise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilise järelevalve tööplaani koostamise peamiseks lähtealuseks juhuvalim ja riskianalüüs. Juhuvalimi eesmärgiks on hinnata üldist hankepraktika taset võimalikult laias hankijate spektris.  Riskivalimi eesmärk on avastada rahalise kahju ennetamise eesmärgil probleeme ja seetõttu on kontroll suunatud hankijatele, kelle hankemahud on suuremad ning kes saavad riskiindikaatorite põhjal suurima riskihinnangu.

Järelevalve 2020 kontrolliaktid

Järelevalvemenetluse algatamine ja lõpetamine

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada:
1) põhjendatud kahtluse korral järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad riigihangete seaduse § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud;
2) valimipõhise kontrollina.

Alustatud järelevalvemenetluse korral ei tohi hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist riigihangete seaduse § 208 lõikes 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hankeleping või raamleping on tühine.

Järelevalvemenetlus lõpeb:
1) kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise kohta;
2) ettekirjutuse hankijale teatavaks tegemisega;
3) kirjaliku kontrolliaktiga. 

Järelevalvemenetlust välistavad asjaolud:

Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui:

1) järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile;
2) rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, välja arvatud riigihangete seaduse § 195 lõikes 10 sätestatud juhul, samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele;
3) rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine;
4) riigihange on lõppenud.

Järelevalvemenetluse võib jätta alustamata, kui:
1) järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile;
2) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi.

Ettekirjutused

Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata (RHS § 208 lg 1).

Rahandusministeeriumil on õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata (§ 208 lg 2).

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Plaanilise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilise järelevalve tööplaani koostamise peamiseks lähtealuseks juhuvalim ja riskianalüüs. Juhuvalimi eesmärgiks on hinnata üldist hankepraktika taset võimalikult laias hankijate spektris.  Riskivalimi eesmärk on avastada rahalise kahju ennetamise eesmärgil probleeme ja seetõttu on kontroll suunatud hankijatele, kelle hankemahud on suuremad ning kes saavad riskiindikaatorite põhjal suurima riskihinnangu.

Järelevalve 2019 kontrolliaktid

Järelevalvemenetluse lõpetamise alused:

1. Rahandusministeerium ei tuvasta hankija tegevuses rikkumist või tuvastab rikkumise, mis ei too kaasa riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse või otsuse tegemist;
2. Rahandusministeeriumil puudub järelevalvemeetmete rakendamise võimalus, kuna riigihanke menetlus on lõppenud kas hankelepingu sõlmimisega või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija poolt.

Järelevalvemenetluse algatamata jätmise alused:

Rahandusministeerium jätab järelevalvemenetluse algatamata eelkõige järgmistel juhtudel:

1. kui hankija tegevuses puuduvad ilmselgelt RHS-i rikkumise tunnused;
2. kui taotletakse järelevalve teostamist hanke üle, mis on taotluse esitamise hetkeks lõppenud RHS § 29 sätestatud alusel;
3. kui taotletakse järelevalve teostamist hankelepingu täitmise üle;
4. kui isikul on oma subjektiivsete õiguste kaitseks õigus pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole.

Järelevalvemenetluse algatamine pärast hankemenetluse lõppemist ei ole otstarbekas, kuna Rahandusministeeriumil puuduvad järelevalvemeetmed, mida rakendada (RHS § 108 lg 1 ja 2 sätestatud järelevalvemeetmed on seotud ainult hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Samuti ei ole otstarbekas järelevalvemenetluse algatamine pärast hankelepingu sõlmimist, kuivõrd olukorras, kus hankemenetlus on lõppenud ja menetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mida pooled täidavad, puuduvad Rahandusministeeriumil järelevalvemeetmed, mida rakendada, st Rahandusministeeriumil puudub võimalus riigihangete järelevalve korras sekkuda hankelepingu täitmisesse.

Plaanilise järelevalve kontrolliaktid

Plaanilisi järelevalvemenetlusi viiakse läbi iga-aastase riskianalüüsi alusel koostatud plaanilise järelevalve tööplaani alusel. Plaaniliste järelevalvemenetluste raames kontrollitakse hankijate üldist pädevust riigihangete korraldamisel, st hankijate riigihankealast tegevust pikema perioodi jooksul.

1. Rahandusministeerium ei tuvasta hankija tegevuses rikkumist või tuvastab rikkumise, mis ei too kaasa riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse või otsuse tegemist;
2. Rahandusministeeriumil puudub järelevalvemeetmete rakendamise võimalus, kuna riigihanke menetlus on lõppenud kas hankelepingu sõlmimisega või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija poolt.

Järelevalvemenetluse algatamata jätmise alused:

Rahandusministeerium jätab järelevalvemenetluse algatamata eelkõige järgmistel juhtudel:

1. kui hankija tegevuses puuduvad ilmselgelt RHS-i rikkumise tunnused;
2. kui taotletakse järelevalve teostamist hanke üle, mis on taotluse esitamise hetkeks lõppenud RHS § 29 sätestatud alusel;
3. kui taotletakse järelevalve teostamist hankelepingu täitmise üle;
4. kui isikul on oma subjektiivsete õiguste kaitseks õigus pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole.

Järelevalvemenetluse algatamine pärast hankemenetluse lõppemist ei ole otstarbekas, kuna Rahandusministeeriumil puuduvad järelevalvemeetmed, mida rakendada (RHS § 108 lg 1 ja 2 sätestatud järelevalvemeetmed on seotud ainult hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Samuti ei ole otstarbekas järelevalvemenetluse algatamine pärast hankelepingu sõlmimist, kuivõrd olukorras, kus hankemenetlus on lõppenud ja menetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mida pooled täidavad, puuduvad Rahandusministeeriumil järelevalvemeetmed, mida rakendada, st Rahandusministeeriumil puudub võimalus riigihangete järelevalve korras sekkuda hankelepingu täitmisesse.

Ettekirjutused ja otsused

Rahandusministeerium võib RHSi § 108 lg 1 ja 2 alusel tunnistada enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse kehtetuks või teha ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

Rahandusministeeriumil on RHSi § 108 lg 7 alusel õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi muude RHSi ja selle alusel antud õigusaktide rikkumiste lõpetamiseks, mida ei ole nimetatud RHSi § 108 lõigetes 1 ja 2.

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Plaanilise järelevalve kontrollaktid

Plaanilisi järelevalvemenetlusi viiakse läbi iga-aastase riskianalüüsi alusel koostatud plaanilise järelevalve tööplaani alusel. Plaaniliste järelevalvemenetluste raames kontrollitakse hankijate üldist pädevust riigihangete korraldamisel, st hankijate riigihankealast tegevust pikema perioodi jooksul.

Järelevalve 2017 kontrollaktid

Järelevalvemenetluse lõpetamise alused:
 

1. Rahandusministeerium ei tuvasta hankija tegevuses rikkumist või tuvastab rikkumise, mis ei too kaasa riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse või otsuse tegemist;
2. Rahandusministeeriumil puudub järelevalvemeetmete rakendamise võimalus, kuna riigihanke menetlus on lõppenud kas hankelepingu sõlmimisega või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija poolt.

Järelevalvemenetluse algatamata jätmise alused:
 

Rahandusministeerium jätab järelevalvemenetluse algatamata eelkõige järgmistel juhtudel:

1. kui hankija tegevuses puuduvad ilmselgelt RHS-i rikkumise tunnused;
2. kui taotletakse järelevalve teostamist hanke üle, mis on taotluse esitamise hetkeks lõppenud RHS § 29 sätestatud alusel;
3. kui taotletakse järelevalve teostamist hankelepingu täitmise üle;
4. kui isikul on oma subjektiivsete õiguste kaitseks õigus pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole.

Järelevalvemenetluse algatamine pärast hankemenetluse lõppemist ei ole otstarbekas, kuna Rahandusministeeriumil puuduvad järelevalvemeetmed, mida rakendada (RHS § 108 lg 1 ja 2 sätestatud järelevalvemeetmed on seotud ainult hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Samuti ei ole otstarbekas järelevalvemenetluse algatamine pärast hankelepingu sõlmimist, kuivõrd olukorras, kus hankemenetlus on lõppenud ja menetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mida pooled täidavad, puuduvad Rahandusministeeriumil järelevalvemeetmed, mida rakendada, st Rahandusministeeriumil puudub võimalus riigihangete järelevalve korras sekkuda hankelepingu täitmisesse.

Ettekirjutused ja otsused
 

Rahandusministeerium võib RHSi § 108 lg 1 ja 2 alusel tunnistada enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse kehtetuks või teha ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

Rahandusministeeriumil on RHSi § 108 lg 7 alusel õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi muude RHSi ja selle alusel antud õigusaktide rikkumiste lõpetamiseks, mida ei ole nimetatud RHSi § 108 lõigetes 1 ja 2.

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Plaanilise järelevalve kontrollaktid

Plaanilisi järelevalvemenetlusi viiakse läbi iga-aastase riskianalüüsi alusel koostatud plaanilise järelevalve tööplaani alusel. Plaaniliste järelevalvemenetluste raames kontrollitakse hankijate üldist pädevust riigihangete korraldamisel, st hankijate riigihankealast tegevust pikema perioodi jooksul.

Järelevalve kontrollaktid 2016

Järelevalvemenetluse lõpetamise alused:
 

1.Rahandusministeerium ei tuvasta hankija tegevuses rikkumist või tuvastab rikkumise, mis ei too kaasa riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse või otsuse tegemist;
2.Rahandusministeeriumil puudub järelevalvemeetmete rakendamise võimalus, kuna riigihanke menetlus on lõppenud kas hankelepingu sõlmimisega või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija poolt.

Järelevalvemenetluse algatamata jätmise alused:

Rahandusministeerium jätab järelevalvemenetluse algatamata eelkõige järgmistel juhtudel:

1. kui hankija tegevuses puuduvad ilmselgelt RHS-i rikkumise tunnused;
2. kui taotletakse järelevalve teostamist hanke üle, mis on taotluse esitamise hetkeks lõppenud RHS § 29 sätestatud alusel;
3. kui taotletakse järelevalve teostamist hankelepingu täitmise üle.

Järelevalvemenetluse algatamine pärast hankemenetluse lõppemist ei ole otstarbekas, kuna Rahandusministeeriumil puuduvad järelevalvemeetmed, mida rakendada (RHS § 108 lg 1 ja 2 sätestatud järelevalvemeetmed on seotud ainult hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Samuti ei ole otstarbekas järelevalvemenetluse algatamine pärast hankelepingu sõlmimist, kuivõrd olukorras, kus hankemenetlus on lõppenud ja menetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mida pooled täidavad, puuduvad Rahandusministeeriumil järelevalvemeetmed, mida rakendada, st Rahandusministeeriumil puudub võimalus riigihangete järelevalve korras sekkuda hankelepingu täitmisesse.

Ettekirjutused ja otsused
 

Rahandusministeerium võib RHSi § 108 lg 1 ja 2 alusel tunnistada enne hankelepingu sõlmimist hankemenetluse kehtetuks või teha ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

Rahandusministeeriumil on RHSi § 108 lg 7 alusel õigus teha kohustuslikke ettekirjutusi muude RHSi ja selle alusel antud õigusaktide rikkumiste lõpetamiseks, mida ei ole nimetatud RHSi § 108 lõigetes 1 ja 2.

Rahandusministeeriumi tehtud otsused ja ettekirjutused ning järelevalvega seotud muu kirjavahetuse leiab dokumendiregistrist.

Plaanilise järelevalve kontrollaktid

Plaanilisi järelevalvemenetlusi viiakse läbi iga-aastase riskianalüüsi alusel koostatud plaanilise järelevalve tööplaani alusel. Plaaniliste järelevalvemenetluste raames kontrollitakse hankijate üldist pädevust riigihangete korraldamisel, st hankijate riigihankealast tegevust pikema perioodi jooksul.

Järelevalve kontrollaktid 2015

Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p 6 kohaselt teostab Rahandusministeerium riigihangetealaste väärtegude kohtuvälist menetlemist. Vastavad väärteokoosseisud on sätestatud RHS §-des 213-215.

Vastutus on ette nähtud  (1) RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu või raamlepingu muutmise eest, (2) riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest ning (3) hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-is nõutud menetlust.

Väärteomenetluse läbiviimist reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 2 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama oma ülesannetega seotud kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika. AvTS § 29 lg 1 kohaselt tuleb AvTS § 28 lg 1 loetletud teave avalikustada veebilehel või lisada veebilehe link, mille kaudu on teave kättesaadav.