Maksualane teabevahetus

Ülemineku uutel alustel põhinevale rahvusvahelisele automaatsele teabevahetusele algatasid Ameerika Ühendriigid (USA). Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA) on USA-s 2010. aastal vastu võetud ja põhiosas 1. juulil 2014 jõustunud seadus riigieelarve tulude suurendamiseks ning maksude deklareerimise tõhustamiseks. FATCA eesmärk on koguda USA-le teavet maksuresidentide laekumiste kohta, mis kantakse USA-väliste finantsasutuste (sealhulgas Eesti finantsasutuste) kontodele. Sellistelt finantsasutustelt teabe saamise tagamiseks kasutatakse karistuslikku meedet – kui finantsasutus nõutud teavet USA-le ei anna, peetakse kinni 30% sellele finantsasutusele USA allikatest laekuvatelt maksetelt. 

Finantskontode alase teabe edastamiseks USA-le on kaks võimalust: 

• finantsasutus sõlmib USA-ga vastava lepingu ning edastab teabe otse USA-le; 
• riik sõlmib USA-ga välislepingu (FATCA kokkulepe) ning edastab teabe enda territooriumil olevate finantsasutuste eest kogumina USA-le. 

Eesti on valinud FATCA nõuete täitmise FATCA kokkuleppe abil sarnaselt teistele EL liikmesriikidele. FATCA kokkuleppe alusel toimuv teabevahetus on kahepoolne. See tähendab, et Eesti saab USA-lt vastu teavet Eesti maksuresidentide USA-s asuvate kontode kohta. 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkulepe (FATCA kokkulepe) allkirjastati 11. aprillil 2014. FATCA kokkuleppe ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 12. juunil 2014 ning see jõustus 30. juunil 2014. Perioodil 30. juuni kuni 31. detsember 2014 toimus FATCA kokkuleppe täitmine tuginedes põhiseadusele. Alates 1. jaanuarist 2015 reguleerib FATCA kokkuleppe täitmist maksualase teabevahetuse seadus, mis on kättesaadav ka inglise keeles. 

Rahandusministeerium on koostanud FATCA kokkuleppe rakendamise juhendi, mis on abistav materjal FATCA kokkuleppe täitmisel ega ei ole juriidiliselt siduv. 

FATCA juhend | 285.36 KB | pdf 

NB! FATCA kokkuleppe artikkel 7 näeb ette niinimetatud soodsaima sätte kohaldumise. USA sõlmis 30. juunil 2014 lepingu Briti Neitsisaartega, mis on perioodil 1. juuli kuni 31. detsember 2014 avatud ettevõtte kontode seisukohalt FATCA kokkuleppega võrreldes soodsam (I lisa VI osa punkt H). Soodsam säte on võetud arvesse maksualase teabevahetuse seaduse § 13 lõikes 2.  

Finantskontode alane teabevahetus algas Eesti jaoks 2017. aastal vastavalt 2014. aasta 29. oktoobril Berliinis allkirjastatud pädevate asutuste mitmepoolsele kokkuleppele OECD tasandil.   

Kokkuleppe kohaselt saavad riigid oma finantsasutustelt finantsteavet ning vahetavad seda iga-aastaselt automaatselt teiste riikidega. Finantsteavet kogutakse aruandekohustuslikelt finantsasutustel, kes raporteerivad Maksu- ja Tolliametile klientide finantskontode kohta kogutud asjakohast informatsiooni.  

OECD tasandil on finantskontode alase teabevahetuse alusdokumendiks finantskontode alase teabevahetuse standard ehk CRS. Seda standardit kohaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid läbi 2014. aastal tehtud halduskoostöö direktiivi muudatuse.  

Ülesehituselt on halduskoostöö direktiivi põhiteksti viidud maksuhaldurite vahelise kokkuleppe tekst: kogutav teave ja selle vahetamise kord ning tähtajad. Aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad eeskirjad on vormistatud direktiivi lisana 1. Direktiivi lisana 2 on vormistatud OECD standardi kommentaaridest pärinevad üksikud täiendavad aruandlust ja hoolsusmeetmeid puudutavad normid.   

OECD_CRS standard eesti keeles | 75.4 KB | docx    

CRS kommentaarid eesti keeles | 141.9 KB | docx  

2025. aasta konsolideeritud Common Reporting Standard 

Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud viiteliselt, et mitte tekitada näiliselt täiendavat teabevahetuse standardit. Hoolsusmeetmete võtmisel ning aruandekohustuse täitmisel on soovitatav lähtuda seega direktiivi ja selle lisade tekstist ning tõlgendamisel lähtuda eelkõige OECD standardi kommentaaridest.  

Finantskontode alase teabevahetuse standardi kohaldamisalal on kolm mõõdet:   

• teave finantskontode kohta hõlmab igat liiki investeerimistulu (sh intressi- ja dividenditulu, teatud kindlustuslepingutest saadud tulu jmt), samuti kontojääki ning finantsvarade müügist saadud tulu;    
• aruandekohustus ei ole ainult pankadel ja hoidmisühingutel, vaid ka teistel finantsasutustel, näiteks maakleritel, teatud kollektiivsetel investeerimisüksustel ning kindlustusseltsidel;   
• avaldatavate kontode hulka kuuluvad füüsiliste isikute ja ettevõtete (sh trustide ja sihtasutuste) kontod.  

Nõukogu 2023. aasta halduskoostöö direktiivi muudatusega 2023/2226 laienes alates 2026. aastast finantskontode alase teabevahetuse kohaldamisala ka e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. Samuti peavad aruandekohustusega isikud rakendama täiendavaid hoolsusmeetmeid klientide tuvastamisel.  

Eelotsus on maksuameti kirjalik seisukoht, kuidas konkreetset tehingut, struktuuri või skeemi maksustatakse. Teabevahetus puudutab eelotsuseid, millel võib olla mistahes piiriülene mõju – nt tehingupartner või tema tegevuskoht asub välisriigis.  

Isikutele eelotsuste alane teabevahetus täiendavaid kohustusi kaasa ei too. 

Eelotsuste alane teabevahetus põhineb OECD tasandil maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alasel tegevuskaval (Base erosion and profit shifting - BEPS), mille raames lepiti muuhulgas kokku maksuhalduri siduvate eelotsuste alase teabe vahetamises.  

Euroopa Liidu tasandil põhineb teabevahetus maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2015. aasta muudatusel. 

Euroopa Liidu üleselt saadavad riikide pädevad asutused siduvad eelotsused kesksesse andmebaasi.  Andmebaasis olevatele andmetele pääsevad ligi ainult liikmesriikide pädevad asutused ja piiratult ka Euroopa Komisjon järelevalve eesmärgil. 

  OECD tasandil keskset andmebaasi pole ja siduvad eelotsused saadetakse otse asjaomastele jurisdiktsioonidele. 

 2023. aasta halduskoostöö direktiivi muudatusega hõlmatakse alates 2026. aastast teabevahetusega piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust ja mille aluseks olevate tehingute kogusumma ületab 1,5 miljonit eurot või millega määratakse kindlaks isiku maksuresidentsus. 

Sarnaselt eelotsuste alasele teabevahetusele on teiseks teabevahetuse instrumendiks BEPS raames suurkontserne puudutav riikidepõhise aruandluse alane teabevahetus. Riikidepõhise aruandluse alase teabevahetuse toimimiseks sõlmiti 2016. aasta 27. jaanuaril pädevate asutuste vaheline mitmepoolne kokkulepe OECD tasandil. Euroopa Liidu liikmesriigid kohaldavad iga-aastast suurkontsernide riikidepõhise aruandluse teabevahetust läbi halduskoostöö direktiivi 2016. aasta muudatuse (Country-by-Country reporting).  Riigid hakkasid esmakordselt  suurkontsernide riikidepõhise aruandluse alast teavet vahetama 2017. aasta lõpus/2018. aasta alguses suurkontsernide 2016. aasta andmete kohta. 

Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluse rakendamisega, langeb aruandekohustus tütarettevõtjatele. Maksuhaldur edastab aruande edasi riikidele, kelle territooriumil kontsern tegutseb.  

Teabevahetuse mudel on rakendatud maksualase teabevahetuse seadusega tuginedes EL-i vastavale regulatsioonile. Töös on OECD riikidepõhise aruandluse mudeli parendamine. 

Riikidepõhisele maksualasele aruandlusele on üles ehitatud ka raamatupidamisdirektiivil põhinev avalikustatav riikidepõhine aruandlus, mis on Eestis rakendatud maksualase teabevahetuse seadusega. See ei sätesta ettevõtjatele lisakohustusi. Direktiiv on leitav siit. 

2021. aastast rakendus maksuhaldurite teabevahetus piiriüleste skeemide osas, mis tuleneb halduskoostöö direktiivi 2018. aasta muudatusest. Piiriülesteks skeemideks, mille kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada, on skeemid, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist või mille abil on võimalik kõrvale hoiduda finantskontode alasest teabevahetusest või peita vara tegelikke kasusaajaid. Kohustatud isikuteks on Euroopa Liidu residendid, kes osutavad ärisuhte raames mistahes maksunõustamise teenust. Nendeks võivad olla ka finantsasutused. Erandjuhul võib teabeandjaks osutuda ka maksukohustuslane ise, kes asjaomast skeemi kasutab. Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mida hakati rakendama peale 2018. aasta 25. juulit. 

2020. aasta suvel jõudsid OECD liikmesriigid kokkuleppele digitaalsete platvormide aruandekohustuse mudelis. OECD mudel näeb ette teabe kogumist ja vahetamist digitaalse platvormi vahendusel osutatud piiriüleste teenuste kohta, sh transpordi- ja majutusteenused. Mudeli põhjal on aruandekohustusega ka digitaalsed platvormid, mis viivad kokku teenuse pakkuja ja ostja. Suuresti on OECD mudel eeskujuks EL halduskoostöö direktiivi 2021. aasta muudatusele, millega kohustati Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eestit, kehtestama platvormihalduritele aruandluskohustus, mille kohaselt peavad nad esitama kord aastas teavet nende platvormil tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta. 

Platvormihaldurid on isikud või muud õiguslikud moodustised, kes võimaldavad erinevatel müüjatel ja teenusepakkujatel registreerida ennast platvormile, mille vahendusel on võimalik sõlmida teiste kasutajatega juriidiliselt siduvaid kauglepinguid kaupade müügiks või teenuste osutamiseks.  

Maksuhaldurid vahetavad teavet kord aastas ning see toimub kahe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud platvormihalduri aruandlus.

Krüptovara puudutav teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelil CARF.  

Eesti allkirjastas OECD krüptovara alase teabevahetuse mitmepoolse kokkuleppe 2024. aastal. Kokkuleppest tuleneva 2023. aasta halduskoostöö direktiivi muudatuse 2023/2226 ülevõtmisega Eestis kaasneb raporteerimiskohustus krüptovarateenuse osutajatele.  

Krüptovara ja krüptovara kasutajaid puudutavad hoolsusmeetmed ning aruandluskohustust on üles ehitatud analoogselt finantskontode alase aruandlusega. 

Selle täitmiseks peavad krüptovarateenuse osutajad alates 2026. aastast koguma andmeid oma klientide kohta, kes on Eesti või partnerriigi residendid. Andmeid kogutakse krüptovara kasutajate maksuresidentsuse ja nende krüptovaraga tehtud tehingute kohta. Teenuse osutajad esitavad Maksu- ja Tolliametile kogutud koondandmeid hõlmava deklaratsiooni korra aastas.  

Infovahetus partnerriikide vahel toimub kord aastas. 

Halduskoostöö direktiivi 2025. aasta muudatusega lepiti kokku miinimummaksu puudutavas aruandluses. Eesti ei pea aruandluse aluseks olevat miinimummaksu direktiivi kohaldama kuni 31. detsembrini 2029. Seni, kui Eesti rakendab miinimummaksu direktiivist tulenevat erandit ega kohalda miinimummaksu, ei pea Eesti ka miinimummaksuga seotud infot vahetama.