Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsused

OECD algatused

Alates 2017. aastast on kaasava raamistiku (The OECD/G20 Inclusive Framework on BEPS) 140 liikmesriiki ühiselt välja töötanud nn kahe samba lähenemisviisi, et lahendada majanduse digitaliseerimisest tulenevaid maksuprobleeme. Majandustegevuse füüsilisel paiknemisel põhinevad maksureeglid ei vasta tänapäeva digitaalsetele ärimudelitele. Digimajanduse loodud väärtust ei maksustata riigis, kus sellelt tulu teenitakse, vaid maksutulu saavad vähesed riigid, kus ettevõtjad füüsiliselt asuvad ja mille maksuresidendid nad on.  Soodsa majandus- ja investeerimiskliima loomise eesmärgil on viimastel aastakümnetel üle maailma langetatud ka ettevõtte kasumimaksu määrasid, mis on kaasa toonud riikidevahelise maksukonkurentsi teravnemise.

Globaalse maksureformi eesmärk on:

  • muuta hargmaiste kontsernide kasumi maksustamise reegleid, jaotades maksustamisõiguse riikide vahel ümber rohkem tarbijate asukohariikide ehk tururiikide kasuks (I sammas);
  • piirata riikidevahelist maksukonkurentsi üleilmse miinimummaksu kehtestamisega (II sammas).

8. oktoobril 2021. aastal andis 136 kaasava raamistiku liiget (sh Eesti) oma poliitilise nõusoleku üleilmse maksureformi ettepanekuga ühinemiseks. OECD töörühmades jätkub reformi elluviimiseks täpsemate reeglite väljatöötamine.    

Üleilmse maksureformi kaks sammast

Digimajanduse maksustamise ettepanek

I samba ehk digimajanduse maksustamise ettepaneku esialgne eesmärk oli jaotada digiettevõtjate kasumi maksustamise õigused ümber tururiikide kasuks, kus asuvad teenuste ja kaupade tarbijad. Arutelude käigus ettepaneku fookus laienes maailma suurimate kontsernide maksustatava kasumi täiendavale ümberjaotamisele tuluallika riikide vahel. Seejuures ei tõsteta kontserni maksukoormust. 

Uued reeglid kohalduvad hargmaistele kontsernidele, mille müügitulu ületab 20 miljardit eurot aastas ja mille kasumlikkus on üle 10%.  Kui 7 aasta möödumisel korraldatav mõjuhinnang näitab, et maks on ennast õigustanud, alandatakse müügitulu lävendit 10 miljardi euroni.

  • Ümberjaotamisele kuulub 25% kasumist, mis ületab 10-protsendilist kasumlikkuse alammäära.
  • Riigid osalevad jaotamises vastavalt nendes riikides teenitud tulu suurusele. Riigil tekib õigus kontserni kasumi ümberjaotamises osaleda, kui kontserni müügitulu sellest riigist ületab 1 miljonit eurot aastas. Erandiks on riigid, mille SKT jääb alla 40 miljardi euro. Nende puhul piisab osalemiseks müügitulust 250 000 eurot.
  • Tuluallika riigi määramiseks kasutatakse kombinatsiooni mitmesugustest andmetest – nt geolokatsiooni andmed, IP aadress, maksumaksja tegelik aadress jne. Täpsem valik sõltub kauba või teenuse iseloomust. Näiteks on Google ja Facebooki poolt pakutava digireklaami tulu puhul võimalik tugineda teenusepakkuja poolt juba praegu automaatselt kogutavatele geolokatsiooni andmetele.
  • Vältimaks olukorda, kus maksumaksja peab registreerima maksukohustuslase igas riigis, kus tema teenused on kättesaadavad, hakkab maksukohustuse täitmine toimuma läbi kontserni poolt määratud üksuse. Tavapäraselt asub see üksus kontserni peakorteri residendiriigis. Residendiriigi maksuhaldur suhtleb tuluallika riikide maksuhalduritega, et tagada maksusumma korrektne ümberjagamine ja vaidluste lahendamine.

Digimaksu elluviimiseks valmistab OECD ette rahvusvahelise lepingu, mis praeguse ajakava kohaselt avatakse riikidele ühinemiseks 2022. aasta jooksul. Peale lepinguga ühinemist võtavad riigid vastu ka vajalikud riigisisesed seadused, sihiga asuda maksu rakendama 2023. aastal. 

Üleilmse miinimummaksu ettepanek

II sammas ehk üleilmse miinimummaksu ettepanek  hõlmab kõiki hargmaiseid kontserne, kelle müügikäive kahel aastal viimasest neljast ületab 750 miljonit eurot. Ettepaneku eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine ettevõtja kasumit teenib.

  • Maksumääraks on 15%.
  • Maksu kogutakse juhul, kui kontserni teises riigis asuva üksuse efektiivne maksumäär on alla 15%. Efektiivne maksumäär saadakse riigisiseste reeglite alusel maksmisele kuuluva maksu jagamisel raamatupidamisliku kasumiga. Seega on efektiivne maksumäär erinev nominaalsest määrast, arvestades ka maksusoodustuste võimalikku mõju.
  • Maksumaksjaks on kontserni peakorteri riik, kellel on õigus maksu koguda 15 protsendist puudujääva osa ulatuses.
  • Eesti maksusüsteemi kaitsmiseks on Eesti ettevõtjatel võimalik maksu tasumist 4 aastat edasi lükata.
  • Miinimummaksust on vabastatud kontserni ühes riigis asuvad üksused, kui nende summeeritud müügitulu ei ületa 10 miljonit eurot ja kasum 1 miljon eurot.
  • Tegeliku majandustegevuse kaitseks on maksubaasi arvutamisel lubatud tööjõukuludel ja materiaalse põhivara raamatupidamislikul väärtusel põhinevad lisamahaarvamised.

Miinimummaksu põhimõtted lepitakse kokku OECD poolt koostatud mudelreeglites, mis avatakse riikidele ühinemiseks veel 2021. aasta lõpus. Maksu rakendamiseks peavad riigid vastu võtma ka riigisisesed seadused, mille jõustamine on planeeritud 2023. aastaks. Euroopa Liidus on väljatöötamisel ka vastav direktiiv.

EL algatused

Rahandusministeerium saatis 27. oktoobril 2023. aastal kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse osaliselt üle EL miinimumtulumaksu direktiiv. Üleilmne miinimumtulumaks (edaspidi miinimummaks) on osa OECD ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku üleilmsest maksureformist. Miinimummaksu eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern kasumit teenib. EL nõukogus vastu võetud direktiivi 2022/2523 eesmärk on tagada ühtne miinimummaksu kohaldamine Euroopa Liidus.

Direktiiv tuleb üle võtta 31. detsembriks 2023, kuid väiksematele riikidele on halduskoormuse vähendamiseks antud võimalus esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte kohaldada. Erandit saavad kasutada need riigid, kus on vähem kui 12 suure hargmaise kontserni, kelle konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot, lõplikku emaüksust. Kõnealune erand on lisatud direktiivi Eesti soovil ning Eesti rakendab seda vähemalt esimestel aastatel, mistõttu ei pea Eesti praegu kogu direktiivi üle võtma ega selle rakendamiseks keerulist ja kulukat IT-süsteemi arendama.

Samas peavad erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse miinimummaksu rakendavas riigis. Lisaks peavad erandit kohaldavad riigid kohustama oma territooriumil asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni.

Erandi kohaldamine ei vabasta selles riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, vaid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust. Teises riigis miinimummaksukohustuse vältimiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et efektiivne maksumäär oleks vähemalt 15%. Kui maksumäär tõuseb 22%-le, siis 15% efektiivse maksumäära saavutamiseks tuleb jaotada 53,18% kasumist. Arvestades, et esimesel kolmel aastal kehtib erisus, mis võimaldab lihtsustatud efektiivse maksumäära arvutust riikidepõhise aruandluse andmete alusel, on äriühingutel üsna suur motivatsioon rohkem kasumit jaotada, et pääseda keerulistest miinimummaksu maksubaasi arvutustest. Seega on võimalik, et maksulaekumine suureneb ka juhul, kui Eesti ei kehtesta miinimummaksu. Kui äriühingud jaotavad rohkem kasumit, suureneb maksulaekumine juba aastal 2024. Miinimummaks laekuks aga alles 2026. aasta teises pooles.

Kui hargmaise kontserni lõplik emaühing asub Eestis, määrab ta miinimummaksu kohaldavas riigis tütarühingu, kes hakkab kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitama. Sel juhul kohalduvad tütarühingule tema asukohariigi õigusaktid, millega on üle võetud miinimummaksu direktiiv või OECD mudelreeglid. Eestis asuv hargmaise kontserni lõplik emaühing on kohustatud esitama sellele tütarühingule deklaratsiooni esitamiseks vajalikud andmed.

Kui hargmaise kontserni tütarühing asub Eestis, siis esitab miinimummaksu deklaratsiooni üldjuhul selle kontserni lõplik emaühing vastavalt oma asukohariigi seadusele.

Lisaks halduskoormuse vähendamisele võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Kuigi vastu võetud direktiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid puudutav töö OECD-s veel lõppenud. Miinimummaksu reeglite ülevõtmisel on teistel riikidel tekkinud palju küsimusi ja probleeme, mida OECD püüab nüüd lahendada miinimummaksu suuniste kaudu. Kuna kõik suunised ei ole veel valmis, on reeglite kehtestamine sellistes tingimustes üsna keeruline ja on olemas suur risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta. Seega on erandi kohaldamine põhjendatud vähemalt seni, kuni olukord OECD miinimummaksu suuniste loomisel on selginenud.

Eestis on Maksu- ja Tolliameti andmetel 5 lõplikku emaühingut ja umbes 350 tütarühingut, mis kuuluvad suurde hargmaisesse kontserni. Tütarühingutest langeb välja umbes pool de minimis erandi alusel, mis vabastab miinimummaksukohustusest tütarühingud, kelle müügitulu Eestis ei ületa 10 miljonit eurot ja kasum ühte miljonit eurot.

Viimati uuendatud 17.03.2026

search block image