EL pikaajaline eelarve

Uus pikaajaline eelarve koondab liikmesriikide ja piirkondade rakendatavad ELi vahendid ühte sidusasse strateegiasse, mille keskmes on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning julgeolek. Seda strateegiat rakendatakse riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega, et maksimeerida iga euro mõju. Riiklike ja piirkondlike probleemide lahendamiseks kohandatud investeeringute ja reformide kaudu edendatakse kavadega lähenemist ja vähendatakse piirkondade ebavõrdsust, toetatakse kerksat, konkurentsivõimelist ja kestlikku ELi põllumajandus- ja kalandussektorit, investeeritakse inimestesse ja saavutatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid, tugevdatakse julgeolekut ja kaitstakse meie piire. Vähem arenenud piirkondadele kehtestatakse kohustuslik miinimumsumma ja sotsiaalsete eesmärkide miinimumsiht. Säilitatakse ka toetus põllumajandustootjate sissetulekule ja kalanduspoliitikale ning siseasjade rahastamist kolmekordistatakse võrreldes praeguse perioodiga.

Miks see on prioriteet?

• Ühine põllumajanduspoliitika kindlustab kõigi kodanike toiduga varustamise ning tagab põllumajandustootjatele õiglase ja sihipärase sissetuleku, aidates seeläbi kaasa toidujulgeoleku, maaelu kestlikkuse ja põllumajandussektori stabiilsuse tagamisele. Ühine kalanduspoliitika toetab kalureid ja rannikualasid, säilitades rannikupiirkondade majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse ning tagades mereressursside vastutustundliku ja jätkusuutliku kasutamise;
   
• Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja tugevdatud ühtekuuluvus- ja majanduskasvupoliitikat, kuna piirkondade arenguerinevused mõjutavad otseselt siseturu toimimist, majanduslikku vastupanuvõimet ja sotsiaalset sidusust, mistõttu on vajalik lähenemine, mis on kooskõlas praeguste strateegiliste eesmärkidega ning suudab reageerida nii olemasolevatele struktuursetele probleemidele kui ka võimalikele uutele kriisidele ja arenguväljakutsetele.

Loe lähemalt siit.

Euroopa on innovatsiooni, teaduse ja tööstuse keskus, kuid ta seisab silmitsi tiheda ülemaailmse konkurentsiga. Et säilitada konkurentsivõime ja juhtpositsioon tehnoloogia valdkonnas, vajab EL tugevamaid ja sihipärasemaid avaliku sektori investeeringuid, et toetada ettevõtjaid ja meelitada ligi erasektori rahalisi vahendeid kogu investeerimistsükli vältel.

Miks see on prioriteet?

• Rahastamisallikate ühtlustamine Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu võimaldab suunata investeeringuid strateegiliselt olulistesse sektoritesse, vältida killustatust ning suurendada Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet;
   
• Euroopa ühendamise rahastu toetab piiriüleseid projekte, mis parandavad ühenduvust, tugevdavad siseturu toimimist ning vähendavad liikmesriikide ja piirkondade arenguerinevusi;
   
• Konkurentsivõime parandamine aitab suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat, tugevdada vastupanuvõimet ülemaailmsetele kriisidele ning kiirendada rohe- ja digipööret võtmesektorites.

Loe lähemalt siit.

Uus instrument „Globaalne Euroopa“ tugevdab ELi positsiooni maailmaareenil. See suurendab ELi usaldusväärsust tugeva ja kindla partnerina ning edendab ELi ja partnerriikide vastastikuseid huve. Instrument annab strateegilisema lähenemisviisi, mis vastab ELi sisepoliitilistele eesmärkidele ja väärtustele.

Miks see on prioriteet?

• Vastastikku kasulikud partnerlused suurendavad ELi konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut ning toetavad ka meie partnerriikide majanduskasvu ja arengut;
   
• Laiaulatuslik koostöö partnerriikidega aitab kaasa stabiilsusele ja käsitleb ühiseid probleeme, nagu ränne;
   
• „Globaalne Euroopa“ annab väärtuspõhist humanitaarabi kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, keda mõjutavad looduslikud ohud ja inimtegevusest tingitud katastroofid üle maailma;
   
• Kohandatud ühinemiseelse abiga toetatakse kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike teel ELi;
   
• „Globaalne Euroopa“ kindlustab ELi pikaajalise toetuse rahule, demokraatiale, inimõigustele, kodanikuühiskonnale, vabale meediale ja kohalikele omavalitsustele.

Haldusrubriik näeb ette eraldi rahastuse ELi institutsioonide toimimiseks. Muutuvate prioriteetidega arvestamiseks kavandatakse aastatel 2028–2030 loobumist senisest stabiilse personalikoosseisu põhimõttest. Palgaväliste kulude puhul tehakse ettepanek kehtestada 2% aastase kasvu ülemmäär.

Uued omavahendid aitavad kujundada ambitsioonikamat pikaajalist eelarvet, mis on kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega.

Miks see on prioriteet?

• Euroopa Liidu vajadused on mitmes olulises valdkonnas kasvanud. Ühiste probleemide lahendamine nõuab rohkem rahalisi vahendeid, kui praeguste sissemaksetega on ette nähtud;
• Uute omavahendite kasutuselevõtt vähendab liikmesriikide koormust ning tagab ELi ühise poliitika jätkusuutliku rahastamise.

- Eesti soovid EL-i eelarveläbirääkimistel - Vikerraadio 05.12.2025