Struktuuritoetuste korraldamise struktuur
Toetustest suurima osa moodustavad ühtekuuluvuspoliitika fondid (struktuurifondid), mida planeeritakse ja kasutatakse 7-aastaste eelarve perioodide kaupa.
Alates ELiga liitumisest on Eestis struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti. Siseriiklikult on toetuste jagamine korraldatud rakenduskavade alusel, Eestil on Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks üks rakenduskava, mida vajadusel muudab Rahandusministeerium.
Struktuurifondidele järgnevad ühise põllumajanduspoliitika toetused, siseturvalisuse ja kalanduspoliitika fondid ning järjest kasvava osakaaluga muud fondid, mis Euroopa Komisjoni poolt keskselt juhitud ja EL üleselt konkurentsipõhised ning kus Eesti avaliku sektori asutused, aga ka ettevõtjad, teadlased ja mittetulundusühingud on taotlemisel olnud edukad. Lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sh. Norra toetusi.
Tutvu teiste ministeeriumite poolt kureeritavate peamiste fondidega:
- Sisejulgeolekufondid (Siseministeerium)
- Põllumajandus- ja maaelufondid (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
Euroopa Liidu, aga ka teiste doonorite toetused on olnud Eesti elu edendamisel tugevaks mootoriks - uued maanteed, moodsad haiglad ja tervisekeskused, väljaehitatud veevärk, energiatõhusad kodud, kaasaegsed koolihooned ja lasteaiad, kiire internet, avalikud e-teenused, mugav rongiliiklus - on heaks näiteks toetuste abil tehtust. Euroopa Liiduga liitumisel aastal 2004 oli Eesti sisemajanduse koguprodukt 54% EL keskmisest, tänaseks on see näitaja jõudnud 81%ni (olles 2021.a. isegi 86%) ja see peegeldab muuhulgas väga hästi ka toetuste positiivset mõju.
Igal aastal on EL toetused moodustanud keskmiselt 2,2- 5% sisemajanduse kogutoodangust.
Välistoetuste maht on moodustanud aasta lõikes ca 10% planeeritud Eesti riigieelarvest ja jäänud viimaste aastate lõikes keskmiselt 1,5 miljardi euro juurde (lisandub kaasfinantseering), millest enam kui poole (struktuurifondid, taastekava, Šveitsi, Norra ja EMP finantsmehhanismid) planeerimist, rakendamist ja hindamist kureerib rahandusministeerium. Ülejäänud välistoetusi haldavad ja rakendavad teised ministeeriumid ja asutused.
Käimasoleval perioodil (2021-2027) saab Eesti EL ühisest eelarvest üle 8 miljardi euro, EL eelarvesse maksame aga suurusjärgus 3 miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi rohkem kui kaks ja pool eurot iga Euroopa Liidu Eelarvesse makstud euro kohta. Kõige suurema osa Euroopa Liidu välisabist moodustavad ühtekuuluvuspoliitika toetused - 3,37 miljardit eurot. Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) pea 1 miljard eurot. Lisanduvad teistest fondidest saadavad toetused.
2023.a. lõppes eelmine 7 aastane tsükkel (periood 2014-2020), mille käigus sai Eesti kokku 5,04 miljardit eurot toetust erinevatest struktuuri- ja investeerimisfondidest, sh Eestile eraldatud struktuuritoetuste maht oli 3,7 miljardit eurot (perioodi 2014-2020 välistoetustest on aastal 2025 kasutusel veel Eesti maaelu arengukava toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab, et selle fondi toetusi saab kasutada 2025. aastani).
Mida tehti?
- 199 932 m2 kaasajastatud koolipinda kokku 54 koolis, lisaks kaasajastati 300 koolis digitaristu.
- Anti oluline panus ettevõtete majandustulemustele. Toetati 20 689 ettevõtet ja loodi ca 6400 töökohta. Toetatud ettevõtete kasumlikkus ja lisandväärtus on kasvanud kiiremini võrrelduna toetusskeemides mitteosalenud ettevõtetega.
- Olulise mõjuga olid töövõime- ja haridusreform, mis parandasid nõrgemate gruppide (HEV õpilased, puudega inimesed, töötud, pensionärid jne) elukvaliteeti, avardasid võimalusi ühiskonnas osalemisele ja tööturule sisenemisele.
- 30 660 lõimumis- ja kohanemiskoolitusel osalejat.
- 291 871 noorsootöö teenustes osalejat, sh 17 333 NEET (noor vanuses 15-29 a. kes ei õpi, tööta ega osale koolitusel) noort vanuses 15-26 a.
- 34 520 aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejat.
- Olulised investeeringud tehti transpordi taristusse, mille tulemusel rajati 225 km kergliiklusteid, rekonstrueeriti või uuendati 240 km raudteid, rekonstrueeriti või uuendati 262 km maanteid.
- Loodi võimalused pakkuda senisest paremat terviseabi, sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste kvaliteet paranes ja võrdsustus regionaalselt.
- Kaasajastati 55 esmatasandi tervisekeskust.
- Kaasajastati 21 pädevuskeskustena töötavate piirkondlike haiglate raviüksust (PERH, TÜK).
- Investeeringud Ida-Virumaale on tõstnud sealsete keskuslinnade avaliku ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti.
- COVID-19 kriisi ajal soetati ligi 36 miljonit isikukaitsevahendit, loodi 137 COVID-19 patsientide voodikohta (isolatsioonipalatid), EL toel vaktsineeriti 869 000 inimest ja soetati 1 847 106 Covid vaktsiinidoosi.
- Toetatud tegevused parandasid oluliselt elanike elukvaliteeti, keskkonda ning suurendasid taastuvenergia kasutuselevõttu. Eriti mõjusad (sh pikaajaliselt) ja väga suurt sihtgruppi mõjutavad olid korterelamute ja veevärgi renoveerimise projektid.
- Toetuste abiga sai 19 987 korterit paranenud energiatarbimisklassi.
- 3 279 inimest sai puhtama joogivee.
- 39 084 inimest sai tõhusama reoveepuhastusteenuse.
Eestile eraldati 2007–2013 finantsperioodil 4,95 miljardit eurot.
Mida tehti?
- 2010. aastal jõudis abi iga kümnenda registreeritud töötuni, siis 2012. aastal sai selle kaudu näiteks koolitusi või muud tuge juba iga kolmas registreeritud töötu.
- Iga koolitusse pandud euro tõi ühiskonnale kahe aasta jooksul tagasi 2,7 eurot.
- Kõrge oli ka palgatoetuse tulusus – 1 euro tõi tagasi 7 eurot.
- Märkimisväärseid investeeringuid tehti transpordi taristusse. Näiteks soetati uus praam Ormsö, valmis Ülemiste liiklussõlme ümberehitus ja vahetati välja amortiseerunud elektrirongid. Raudtee infrastruktuuri arendamise ning veeremi uuendamise tulemusel tegi rongikasutajate arv hüppelise kasvu ca 50%.
- Rajati 1000 km lairiba baasvõrku, millega loodi kiire internetiga liitumise võimalus pea 40 000 inimesele.
- Nõuetele vastavat joogivett tarbivate inimeste osakaal kasvas maakondade keskmisena 78%-lt 94%-le.
- Toetati 31 kutseõppeasutuse renoveerimist ja kaasaegsete tingimuste loomist. Kaasajastati 4040 elamiskohta õpilaskodudes.
- Tervishoiu taristu arendamiseks toetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Viru Keskhaiglat ja teisi.
- Toetati teadus- ja arendusasutuste taristu kaasajastamist. Struktuurivahendite toel suurenes teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasv, paranesid töötajate juhtimis- ja tööalased teadmised ning oskused, käivitati doktorikoolid ning rakendati erinevaid mobiilsus- ja koolitusskeeme.
- Perioodi jooksul arendati välja riigihanke e-keskkond, mis valmis 2011. a ja hangete korraldamine e-keskkonnas jõudis 2015. a lõpu seisuga 79%ni kõigist riigihangetest.
- Toetati pea 3 500 projekti, toetatud ettevõtted panustasid ise projektide elluviimisesse üle 306 miljoni euro.
Esimesel programmperioodil eraldas Euroopa Liit Eestile 946,7 miljonit eurot ehk 14,81 miljardit krooni. Programm põhines neljal prioriteedil:
1. Inimressursi arendamine (ESF)
2. Ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF)
3. Põllumajandus, kalandus ja maaelu (ISPA+ÜF, EAGGF ja FIFG)
4. Infrastruktuur ka kohalik areng (ERDF)
Perioodi lõpuks saavutatud väljamaksete protsent oli 98,94. 2006. aasta detsembris eraldas Euroopa Komisjon Eestile täiendavad 160 003 eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lisaraha eraldas Euroopa Komisjon üksnes tunnustuseks Eesti efektiivsust Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamisel.
ELi üleminekutoetus (Transition Facility) oli Eesti haldusele suunatud abimeede, mille kaudu jätkati Phare programmi finantseeritavate valdkondade toetamist pärast liitumist ELiga. Sarnaselt Pharele oli ka üleminekutoetuse eesmärk haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimine. ELi Üleminekutoetuse rakendamine Eestis lõppes 2009. aasta lõpus. Üleminekutoetuse kogumaht Eestile oli ligi 18,5 miljonit eurot.
Mida tehti?
- Kolme aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, säilitati rohkem kui 100 000 töökohta.
- Kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse tööturumeetmetesse.
- Toetati 1886 ettevõtet.
- Struktuurifondide toel loodi 835 uut ettevõtet.
- Ehitati ja remonditi 95 kilomeetrit maanteid.
- Moderniseeriti kaks haiglat.
Välisriigid hakkasid Eestile toetust andma alates 1991. aastast. Välisabi maht suurenes oluliselt aastast 2000, kui Euroopa Liit avas Eesti kui kandidaatriigi jaoks lisaks PHARE programmile ISPA ja SAPARD finantsinstrumendid. Perioodil 1992–2004 eraldas ligikaudu 50% toetusest Euroopa Komisjon. Teised suuremad toetajad olid Taani, Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriigid.
