Riigiplaani 2028-2034 koostamise protsess
2028–2034 rahastamisperioodi ettevalmistus algas Euroopa Liidu tasandil esmaste aruteludega juba 2022. aastal. 2024. aastal valmisid mitmed olulised raportid, mis osundavad katsumustele EL-i sees ning näitavad suunda liiduüleste prioriteetide seadmiseks, EL-i eelarve koostamiseks ja rahastamisvahendite sisustamiseks. 2024.a. kevadel lepiti kokku Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava ELi pikaajalise eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika läbirääkimisteks. Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025.a. liikmesriikidele ettepaneku uueks EL-i eelarve perioodiks ning selle raames info erinevate fondide tingimuste ja suuruse kohta. 2025.a 19. detsembril kinnitas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad pikaajalise eelarve (MFF 2028–2034) ettepaneku kohta, mis on aluseks edasisteks läbirääkimisteks.
Vaheetapi tulemusena esitatakse riigiplaani esmane eelarve jaotuse ettepanek Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2026.a septembris. Seejärel jätkuvad paralleelselt nii läbirääkimised Euroopa Komisjoniga kui ka riigiplaani detailsem sisustamine. Eesmärk on esitada heakskiidetud rakenduskava Euroopa Komisjonile 2027.a II pooles, et Komisjon saaks selle kinnitada 2027.a lõpuks.
2028-2034 riigiplaani koostamise üldine ajakava
Euroopa Komisjoni poolt Eestile tehtud esmase ettepaneku kohaselt jäävad ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika mahud kokku umbes samasse suurusjärku kui 2021-2027 perioodil. Kümnekordselt suureneb sisejulgeoleku, rände ja piirihalduse eelarve – praeguselt 80 miljonilt eurolt 810 miljoni euroni. Samuti sisaldab eraldis sotsiaalset kliimafondi (sisustatakse eraldiseisvalt juba varasemalt), mida rahastatakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, mitte EL-i eelarvest. Kokkuvõttes kasvaks praeguse rahastamisperioodiga võrreldes Eestile antav toetus läbi riigiplaani ca 1,1 miljardit eurot.
2025.a sügisel käivitus tööprotsess riigiplaani sisustamiseks vajalike meetmete ja tegevustega. Riigiplaani struktuuri moodustavad 5 laia erieesmärki:
- Kestliku jõukuse toetamine
- Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine
- Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine
- Elukvaliteedi säilitamine
- Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi tugevdamine
Riigiplaani koostamisel tuleb adresseerida EL-i tasandi prioriteete ja eesmärke võttes arvesse asjaomase liikmesriigi ja piirkondade vajadusi ja väljakutseid, arvestada riigipõhiseid soovitusi ning tugineda siseriiklikele pikaajalistele strateegilistele alusdokumentidele:
- Riigiraport ja riigipõhised soovitused (sh ühine põllumajanduspoliitika)
- Riiklik eelarve- ja struktuurikava
- Riiklik energia- ja kliimakava
- Riiklik looduse taastamise kava (koostamisel)
- Euroopa digikümnendi riigiraporti soovitused
- Sotsiaalõiguste samba tegevuskava
- Õigusriigi raporti soovitused
- Sisejulgeoleku, piirihalduse, viisa ja rändepoliitika EL-i ülesed strateegiad ja algatused
- Strateegia „Eesti 2035“, valdkonna arengukavad, poliitika põhialused
- Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumilise arengu eesmärgid.
Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste ettevalmistamine edukaks projektide elluviimiseks saab sündida avaliku ja erasekori asutuste ning vabakonna koostöös.
- Riiklike seisukohtade kujundamisel EL pikaajalise eelarveraamistiku ettepaneku kohta kaasati lisaks ministeeriumidele erinevaid katusorganisatsioone. 8. oktoobril 2025. a toimus veebiseminar, millest võttis osa ca 360 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest. Infoseminaril tutvustati Euroopa Komisjoni EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, ülesehitust ja põhielemente, sh riigiplaaniga seonduvat. 15. oktoobril 2025. a toimus jätkuna samal teemal seminar koos seisukohtade aruteludega, millel osales 110 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest.
- Riigiplaani koostamise avaseminaridele 2025.a lõpus kaasati lisaks poliitikakujundajatele suuremad katusorganisatsioonid (üle 30), kes on käesoleval perioodil rakendatavate fondide seirekomisjonide liikmed. Seminaridel osales 320 inimest.
- Riigiplaani koostamise teemaseminaridele 2026.a mais on kaasatud 60 erinevat katus- ja partnerorganisatsiooni. Lisaks toimuvad mais piirkondlikud aruteluseminarid, mille sihtrühmaks on eelkõige piirkonna arengut kujundavate organisatsioonide esindajad avalikust sektorist, ettevõtlusest ja vabakonnast.
- Lisaks on ministeeriumidel oma valdkonna poliitikakujundajatena kohustus kaasata asjaomaseid partnereid.
Riigiplaani piirkondlikele aruteludele saab registreerida SIIN
Riigiplaani koostamise protsess ja kaasamistegevused 2025-2026 a.
Siia on koondatud 13.03.2026 ministeeriumide poolt esitatud esmased taotlused riigiplaani sisustamiseks.
NB! Tegemist on ESIALGSE TAOTLUSEGA, mis on sisendiks edasistele aruteludele ministeeriumide, partnerite ja huvirühmadega ning mille järel arutatakse 2028-2034 EL toetuste jaotust valitsuse tasandil 2026.a augustis-septembris.
Kokku esitati 50 taotlust. EL toetuse soovide kogumaht on 13,3 miljardit eurot. Esimeses etapis (2028-2030) läheb planeerimisele 75% riigiplaani mahust, mis ettepaneku kohaselt oleks 4,97 miljardit eurot (summa võib EL tasandi eelarveläbirääkimiste käigus muutuda).
Ootame Teie tagasisidet ja kommentaare esitatud taotluste kohta, mida saate anda iga eesmärgi alla koondatud taotluste lõikes. Tagasiside on anonüümne. Valdkonnaspetsiifiliste küsimuste korral julgustame kontakti võtma ministeeriumide kontaktisikutega, kelle kontaktid leiate allpool.
| Erieesmärk | Esitatud taotlused | Tagasisidevorm |
| A: Kestliku jõukuse toetamine (majandus, konkurentsivõime) (piirkondlik areng (linn–maa tasakaal), elukeskkond, teenused, taristu; tööstus ja tarneahelad, kestlik konkurentsivõime; õiglane üleminek, rohepööre; digipööre ja IKT; teadus, arendus, innovatsioon; kapitaliturupõhised rahastamisvõimalused; taskukohane elamispind; transporditaristu, TEN-T; kestlik turism; veemajandus, loodus, elurikkus) | Tutvu taotlusega siin | Anna tagasisidet |
| B: Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine (julgeolek, riigivalitsemine) (kaitsetööstus ja sõjaline liikuvus (sh TEN-T); valmisolek kriisideks ja katastroofideks) | Tutvu taotlusega siin | Anna tagasisidet |
| C: Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine (tervis, haridus, sotsiaalkaitse, tööturg) (tööhõive ja võrdsed võimalused; kvaliteetsed töötingimused; oskused ja elukestev õpe; sotsiaalkaitse ja vaesuse vähendamine; teenustele ligipääs (tervis, pikaajaline hooldus, lastehoid); demograafia, tööjõupuudus, piirkondade vahelised erinevused; sotsiaalsete mõjude leevendamine) | Tutvu taotlusega siin | Anna tagasisidet |
| D: Elukvaliteedi säilitamine (maaelu, loodus) (õiglane sissetulek ja konkurents põllumajanduses; toidujulgeolek; maapiirkondade elatustase ja põlvkonnavahetus; kriisivalmidus, teadmised, digi- ja rohepööre; kestlik kalandus ja sinine majandus; kogukondade vastupanuvõime ja mereohutus; kestlik põllundus ja metsandus; kliimameetmed ja ökosüsteemid; loodusvarade kaitse ja loomade heaolu) | Tutvu taotlusega siin | Anna tagasisidet |
| E: Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi tugevdamine (kaasav ühiskond; kodanikuühiskond ja noorte osalus; õigusriik ja demokraatia; meediavabadus ja -kirjaoskus; avaliku halduse suutlikkus; Euroopa väärtused ja kultuuriline mitmekesisus) | Tutvu taotlusega siin | Anna tagasisidet |
Ministeeriumide kontaktisikud:
Haridus- ja Teadusministeerium: Anu Lihtmaa, strateegilise planeerimise juht, [email protected]
Justiits- ja Digiministeerium: Annika Leevand, välisvahendite koordinaator, [email protected]
Kaitseministeerium: Keit Kaadu, välisvahendite koordinaator, [email protected]
Kliimaministeerium: Tanel Ross, finantsosakonna juhataja, [email protected]
Kultuuriministeerium: Kärt Kallion, välisvahendite juht, [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Rando Härginen, välisvahendite valdkonna juht, [email protected]
Rahandusministeerium: Demis Voss, välisvahendite nõunik, [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Ruth Karolin, välisvahendite nõunik, [email protected]
Siseministeerium: Tairi Pallas, välisvahendite osakonna juhataja, [email protected]
Sotsiaalministeerium: Ivar Sikk, nõunik, [email protected]
Välisministeerium: Jaanus Karv, rahandusosakonna peadirektor, [email protected]
Kontakt: Demis Voss, riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik
E-post: [email protected]
Telefon: 53314025.
Viimati uuendatud 11.04.2026
