Millistele prioriteetidele ja mis mahus soovib Eesti järgmisest EL eelarvest toetusi suunata?
15.09.2026 | |
| 15.09.2026 |
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Riigiplaan on Eesti plaan selle kohta, kuidas kasutada Euroopa Liidu toetusi aastatel 2028–2034. Selle abil pannakse paika, millised on Eesti olulisemad vajadused ja kuhu piiratud toetused suunata, et neist oleks Eestile kõige rohkem kasu.
Riigiplaani koondatakse erinevate valdkondade toetused, näiteks ettevõtluse ja majanduse arendamine, haridus, tervis ja sotsiaalvaldkond, elukeskkond, julgeolek, põllumajandus ja maaelu, kalandus ning digiareng. Eesmärk on toetada Eesti arengut ja aidata lahendada pikemaajalisi väljakutseid, nagu tööealise elanikkonna vähenemine, julgeolekuohud ja kiire tehnoloogiline areng.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võiks Eesti saada sel perioodil toetusteks 6,5 miljardit eurot. Lõplik summa selgub siis, kui Euroopa Liidu riigid lepivad kokku järgmise pikaajalise eelarve, eeldatavasti 2027. aasta kevadel.
Toetuste kavandamisel vaadatakse Eesti vajadusi tervikuna, mitte iga valdkonda eraldi. Oluline on leida lahendused, mis aitavad Eestil saavutada kõige olulisemaid eesmärke ja annavad piiratud rahale kõige suurema mõju.
Ei. Riigiplaani koostamine toimub mitmes etapis ja praegu ei ole otsustatud, millele iga euro järgmisel perioodil kulutatakse.
I etapp – vajaduste ja ootuste kogumine
Rahandusministeeriumi eestvedamisel algas ettevalmistus 2025. aasta sügisel. Toimusid arutelud ministeeriumide, partnerite, piirkondade, riigikogu ja avalikkusega, et saada ülevaade Eesti pikaajalistest vajadustest ja eesmärkidest. Aruteludes osales ligi 70 katus- ja partnerorganisatsiooni ning ligikaudu 800 inimest.
II etapp – ministeeriumid esitasid oma rahastamisvajadused
2026. aasta kevadel esitasid ministeeriumid oma ettepanekud selle kohta, mida nad järgmisel perioodil Euroopa Liidu toetustest rahastada soovivad. Taotluste kogumaht oli 11,4 miljardit eurot, samal ajal kui sel sügisel on võimalik esialgu planeerida umbes 5,5 miljardit eurot.
III etapp – rahandusministeerium koondas sisendi tervikuks
Rahandusministeerium võttis arutelud, tagasiside ja ministeeriumide ettepanekud kokku ning koostas nende põhjal valitsusele sisendi. See ei ole lõplik rahajaotus, vaid valdkondadeülene ja terviklik vaade, mille alusel valitsus saab arutada Eesti prioriteete ja teha valikuid.
IV etapp – valitsus otsustab prioriteedid ja esialgse rahajaotuse
Rahandusministeeriumi sisendi põhjal otsustas valitsus, millised on Eesti kõige olulisemad eesmärgid ja vajadused ning milline võiks olla toetuste esialgne jaotus valdkondade vahel. Selles etapis ei otsustatud veel üksikute meetmete, projektide, asutuste või MTÜde rahastamist.
V etapp – läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ja detailse sisu loomine
Pärast valitsuse kokkulepet algavad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Samal ajal hakkavad ministeeriumid koos partneritega täpsemalt välja töötama meetmeid ja tegevusi ning arutama, millist rolli saavad neis täita erinevad partnerid. Eesmärk on jõuda kokkulepeteni 2027. aasta lõpuks.
VI etapp – riigiplaan kinnitatakse ja toetuste kasutamine algab
Lõplik riigiplaan valmib 2027. aastal ning selle peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. Pärast heakskiitu saab toetuste kasutamine alata 2028. aastal.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võiks Eesti saada aastatel 2028–2034 Euroopa Liidu toetusteks kokku umbes 6,5 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti omafinantseering.
See summa ei ole veel lõplik. Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle peetakse praegu läbirääkimisi ning lõplik kokkulepe peaks sündima 2027. aasta jooksul. Seega võivad muutuda nii Eestile eraldatav summa kui ka toetuste kasutamise tingimused.
Samuti ei saa kogu 6,5 miljardit eurot kohe ära jagada. Esimeses etapis saab planeerida umbes 5,5 miljardit eurot. Ülejäänud osa jääb Euroopa Liidu reeglite kohaselt reservi ning selle kasutamine otsustatakse hiljem. 2031. aastal vaadatakse vahepeal saavutatud tulemused ja muutunud vajadused üle ning otsustatakse, kuidas reservi kasutada.
Oluline on ka see, et riigiplaani kaudu saadav raha ei ole kogu Euroopa Liidu raha, mida Eesti kasutada saab. Lisaks on Eesti ettevõtetel, teadusasutustel, vabaühendustel ja avalikul sektoril võimalik taotleda toetusi Euroopa Liidu kesksetest konkurentsipõhistest programmidest.
Ei. Ministeeriumid esitasid 2026. aasta kevadel oma rahastamissoove kokku umbes 11,4 miljardi euro ulatuses, samal ajal kui esimeses etapis on võimalik planeerida umbes 5,5 miljardit eurot.
Seetõttu tuleb teha valikuid. Rahandusministeerium ei otsusta, milline valdkond kui palju raha saab. Rahandusministeerium kogus kokku ministeeriumide, partnerite ja avalikkuse sisendi ning koostas selle põhjal valitsusele tervikliku sisendi. Valdkondade vahelise rahajaotuse ja Eesti peamised prioriteedid otsustab valitsus.
Eesmärk ei ole jagada raha lihtsalt taotluste vahel ära, vaid leida tervikuna lahendused, mis aitavad kõige paremini Eesti olulisi vajadusi ja pikaajalisi eesmärke täita.
Riigiplaani 2028-2034 koostamise protsess
2028–2034 rahastamisperioodi ettevalmistus algas Euroopa Liidu tasandil esmaste aruteludega juba 2022. aastal. 2024. aastal valmisid mitmed olulised raportid, mis osundavad katsumustele EL-i sees ning näitavad suunda liiduüleste prioriteetide seadmiseks, EL-i eelarve koostamiseks ja rahastamisvahendite sisustamiseks. 2024.a. kevadel lepiti kokku Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava ELi pikaajalise eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika läbirääkimisteks. Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025.a. liikmesriikidele ettepaneku uueks EL-i eelarve perioodiks ning selle raames info erinevate fondide tingimuste ja suuruse kohta. 2025.a 19. detsembril kinnitas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad pikaajalise eelarve (MFF 2028–2034) ettepaneku kohta, mis on aluseks edasisteks läbirääkimisteks.
Vaheetapi tulemusena esitatakse riigiplaani esmane eelarve jaotuse ettepanek Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2026.a septembris. Seejärel jätkuvad paralleelselt nii läbirääkimised Euroopa Komisjoniga kui ka riigiplaani detailsem sisustamine. Eesmärk on esitada heakskiidetud rakenduskava Euroopa Komisjonile 2027.a oktoobris, et Komisjon saaks selle kinnitada 2027.a lõpuks.
2028-2034 riigiplaani koostamise üldine ajakava
Euroopa Komisjoni poolt Eestile tehtud esmase ettepaneku kohaselt jäävad ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika mahud kokku umbes samasse suurusjärku kui 2021-2027 perioodil. Kümnekordselt suureneb sisejulgeoleku, rände ja piirihalduse eelarve – praeguselt 80 miljonilt eurolt 810 miljoni euroni. Samuti sisaldab eraldis sotsiaalset kliimafondi (sisustatakse eraldiseisvalt juba varasemalt), mida rahastatakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, mitte EL-i eelarvest. Kokkuvõttes kasvaks praeguse rahastamisperioodiga võrreldes Eestile antav toetus läbi riigiplaani ca 1,1 miljardit eurot.
2025.a sügisel käivitus tööprotsess riigiplaani sisustamiseks vajalike meetmete ja tegevustega. Riigiplaani struktuuri moodustavad 5 laia erieesmärki:
- Kestliku jõukuse toetamine
- Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine
- Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine
- Elukvaliteedi säilitamine
- Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi tugevdamine
Riigiplaani koostamisel tuleb adresseerida EL-i tasandi prioriteete ja eesmärke võttes arvesse asjaomase liikmesriigi ja piirkondade vajadusi ja väljakutseid, arvestada riigipõhiseid soovitusi ning tugineda siseriiklikele pikaajalistele strateegilistele alusdokumentidele:
- Riigiraport ja riigipõhised soovitused (sh ühine põllumajanduspoliitika)
- Riiklik eelarve- ja struktuurikava
- Riiklik energia- ja kliimakava
- Riiklik looduse taastamise kava (koostamisel)
- Euroopa digikümnendi riigiraporti soovitused
- Sotsiaalõiguste samba tegevuskava
- Õigusriigi raporti soovitused
- Sisejulgeoleku, piirihalduse, viisa ja rändepoliitika EL-i ülesed strateegiad ja algatused
- Strateegia „Eesti 2035“, valdkonna arengukavad, poliitika põhialused
- Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumilise arengu eesmärgid.
Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste ettevalmistamine edukaks projektide elluviimiseks saab sündida avaliku ja erasekori asutuste ning vabakonna koostöös.
- Riiklike seisukohtade kujundamisel EL pikaajalise eelarveraamistiku ettepaneku kohta kaasati lisaks ministeeriumidele erinevaid katusorganisatsioone. 8. oktoobril 2025. a toimus veebiseminar, millest võttis osa ca 360 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest. Infoseminaril tutvustati Euroopa Komisjoni EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, ülesehitust ja põhielemente, sh riigiplaaniga seonduvat. 15. oktoobril 2025. a toimus jätkuna samal teemal seminar koos seisukohtade aruteludega, millel osales 110 inimest sh partner- ja katusorganisatsioonidest.
- Riigiplaani koostamise avaseminaridele 2025.a lõpus kaasati lisaks poliitikakujundajatele suuremad katusorganisatsioonid (üle 30), kes on käesoleval perioodil rakendatavate fondide seirekomisjonide liikmed. Seminaridel osales 320 inimest.
- Riigiplaani koostamise teemaseminaridele 2026.a mai esimeses pooles kaasati 70 erinevat katus- ja partnerorganisatsiooni ja seminaridel osales 250 inimest.
- Mai teises pooles toimusid piirkondlikud aruteluseminarid Paides, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, mille sihtrühmaks oli piirkonna arengut kujundavate organisatsioonide esindajad avalikust sektorist, ettevõtlusest ja vabakonnast. Aruteludest võttis osa üle 270 inimese. Lisaks on ministeeriumidel oma valdkonna poliitikakujundajatena kohustus kaasata asjaomaseid partnereid.
- Juuni alguses toimusid kohtumised kõigi parlamendifraktsioonidega ja 11.juunil avalik aruteludebatt Riigikogus, et tagada laiapõhjaline poliitiline arutelu plaani üle, mis peab katma tervet dekaadi.
- Huvigruppide kaasamistegevused jätkuvad kuni 2027.a keskpaigani, kui valdkonna ministeeriumid töötavad välja täpsemaid meetmeid ja toetustingimusi.
Riigiplaani koostamise protsess ja kaasamistegevused 2025-2026 a.
Allpool leiab 2026.a. mais toimunud ministeeriumide ja partnerorganisatsioonide vaheliste ning piirkondlike seminaride materjalid.
I Partnerite seminarid
- 29.04 majandus, konkurentsivõime:
Johanna Lisette Rohtma avakõne Ministeeriumide esitlused 7.05 julgeolek, riigivalitsemine:
Mario Polshin avakõne Ministeeriumide esitlused 12.05 tervis, haridus, sotsiaalkaitse:
Karoliine Maasar avakõne Ministeeriumide esitlused 13.05 maaelu, loodus:
Morten Kosk avakõne Ministeeriumide esitlused
II Piirkondlikud seminarid
Siia on koondatud 13.03.2026 ministeeriumide poolt esitatud esmased taotlused riigiplaani sisustamiseks. Kokku esitati 51 taotlust kogumahuga 13,3 miljardit eurot. 19.06 juuniks oli võimalus taotlusi uuendada. Selle käigus taotluste arv ei muutunud, kuid taotletava ELi toetuste maht vähenes 11,4 miljardi euroni. Esimeses etapis läheb planeerimisele 5,4 miljardit eurot, mistõttu ületab esitatud taotluste maht rahastamisvõimalusi enam kui kahekordselt.
NB! Tegemist on ESIALGSETE TAOTLUSTEGA, mis on sisendiks edasistele aruteludele ministeeriumide, partnerite ja huvirühmadega ning mille järel arutatakse 2028-2034 ELi toetuste jaotust valitsuse tasandil 26.augustist 15.septembrini.
| Erieesmärk | Esitatud taotlused |
| A: Kestliku jõukuse toetamine (majandus, konkurentsivõime) (piirkondlik areng (linn–maa tasakaal), elukeskkond, teenused, taristu; tööstus ja tarneahelad, kestlik konkurentsivõime; õiglane üleminek, rohepööre; digipööre ja IKT; teadus, arendus, innovatsioon; kapitaliturupõhised rahastamisvõimalused; taskukohane elamispind; transporditaristu, TEN-T; kestlik turism; veemajandus, loodus, elurikkus) | Tutvu taotlusega siin |
| B: Kaitsevõime ja julgeoleku toetamine (julgeolek, riigivalitsemine) (kaitsetööstus ja sõjaline liikuvus (sh TEN-T); valmisolek kriisideks ja katastroofideks) | Tutvu taotlusega siin |
| C: Sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine (tervis, haridus, sotsiaalkaitse, tööturg) (tööhõive ja võrdsed võimalused; kvaliteetsed töötingimused; oskused ja elukestev õpe; sotsiaalkaitse ja vaesuse vähendamine; teenustele ligipääs (tervis, pikaajaline hooldus, lastehoid); demograafia, tööjõupuudus, piirkondade vahelised erinevused; sotsiaalsete mõjude leevendamine) | Tutvu taotlusega siin |
| D: Elukvaliteedi säilitamine (maaelu, loodus) (õiglane sissetulek ja konkurents põllumajanduses; toidujulgeolek; maapiirkondade elatustase ja põlvkonnavahetus; kriisivalmidus, teadmised, digi- ja rohepööre; kestlik kalandus ja sinine majandus; kogukondade vastupanuvõime ja mereohutus; kestlik põllundus ja metsandus; kliimameetmed ja ökosüsteemid; loodusvarade kaitse ja loomade heaolu) | Tutvu taotlusega siin |
| E: Põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi tugevdamine (kaasav ühiskond; kodanikuühiskond ja noorte osalus; õigusriik ja demokraatia; meediavabadus ja -kirjaoskus; avaliku halduse suutlikkus; Euroopa väärtused ja kultuuriline mitmekesisus) | Tutvu taotlusega siin |
Ministeeriumide kontaktisikud:
Haridus- ja Teadusministeerium: Anu Lihtmaa, strateegilise planeerimise juht, [email protected]
Justiits- ja Digiministeerium: Annika Leevand, välisvahendite koordinaator, [email protected]
Kaitseministeerium: Keit Kaadu, välisvahendite koordinaator, [email protected]
Kliimaministeerium: Tanel Ross, finantsosakonna juhataja, [email protected]
Kultuuriministeerium: Kärt Kallion, välisvahendite juht, [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Rando Härginen, välisvahendite valdkonna juht, [email protected]
Rahandusministeerium: Demis Voss, välisvahendite nõunik, [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Ruth Karolin, välisvahendite nõunik, [email protected]
Siseministeerium: Tairi Pallas, välisvahendite osakonna juhataja, [email protected]
Sotsiaalministeerium: Ivar Sikk, nõunik, [email protected]
Välisministeerium: Jaanus Karv, rahandusosakonna peadirektor, [email protected]
ELi 2028-2034 pikaajalise eelarve ja toetuste ettevalmistamisega seotud meediakajastus:
- DEMIS VOSS ⟩ Valitsus hakkab juba sügisel otsustama järgmise perioodi euroraha üle. Kelle elu paraneb?
- Triin Tomingas: vanaviisi enam ei saa! Eesti peab EL-i miljarditele eesmärgi leidma - Arvamus
- Poliitikud: Euroopa Liidu toetused peavad jõudma maapiirkondadesse | Rahandusministeerium
- Arvukad arutelud kujundavad järgmise kümnendi Euroopa Liidu toetuste prioriteete | Rahandusministeerium
- 13 miljardit eurot soove, 6,5 miljardit võimalusi: riik alustab ELi toetuste üle otsustavaid arutelusid | Rahandusministeerium
- Riigikogu kinnitas Eesti seisukohad ELi pikaajalise eelarve kohta, ent ei nõustu 2500 uue töökoha loomisega - Riigikogu
- Eesti toetab ELi 2 triljoni euro suurust eelarvemahtu 2028-2034 | Eesti Vabariigi Valitsus
- Rahandusministeerium kogub sisendit ELi eelarves Eestile kavandatava 6,5 miljardi euro kasutamiseks | Rahandusministeerium
Kontakt: Demis Voss, riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik
E-post: [email protected]
Telefon: 53314025.
Viimati uuendatud 16.09.2026
