Peaminister Kristen Michal rõhutab konverentsi avakõnes, et idapiiril asuvate riikide toetamine on kogu Euroopa julgeoleku ja usaldusväärsuse küsimus. „Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud kõike ja idapiiril tunneme seda eriti selgelt. Me oleme Euroopa eesliin. Eesliini toetamine tähendab investeeringuid kaitsesse ja taristusse ning vankumatut pikaajalist Ukraina toetamist,” märgib peaminister.
Idapiiri riikide konverentsi keskmes on Euroopa Komisjoni poolt eelmisel nädalal avaldatud idapiiri teatis Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate regioonide toetamiseks ja tugevdamiseks. Eesti tervitab teatises välja toodud ettepanekuid, kuid peab oluliseks, et need kajastuksid selgelt ka järgmises EL-i pikaajalises eelarves.
Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutab nii konverentsil kui sellele eelnenud üldasjade nõukogu raames, et idapiiri piirkonnad kannavad ebaproportsionaalselt suurt julgeolekukoormust, mis mõjutab otseselt nende majanduslikku arengut ja investeerimisvõimekust. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika peab seda arvesse võtma nii rahastuse, paindlikkuse kui ka erimeetmete kaudu.
"Eesti on siin algataja, et Euroopa idapiiririigid saaksid tuge muredele, mida põhjustab Venemaa agressioon ja moraalne vastus sellele. Sel on makromajanduslikud, sotsiaalsed ja eelarvelised tagajärjed, millega Euroopa peaks tegelema ühiselt, mitte ainult piiririigid üksi. Retooriliselt on EL samal positsioonil, nüüd tuleb seista selle eest, et see saaks ka eelarveliselt sisustatud. Samas ei saa leppida sellega, kui kannatavate piiriregioonide hulka loetakse ka riik, kes end agressorile ei vastanda, teenib tulu temaga äriajamisest ja takistab temavastaseid sanktsioone," sõnas rahandusminister.
Lisaks sellele tõi rahandusminister nõukogu arutelul välja, et muutunud julgeolekuolukorras tuleb ka ühtekuuluvuspoliitika võimalused ära kasutada - Eesti on juba otsustanud suunata 11% oma käesoleva eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide mahust kaitsevalmiduse tugevdamisse. Seejuures olid positiivseks stiimuliks ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames idapiiri riikidele pakutud erisused, mida tuleks jätkata ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.
Eesti, Läti ja Leedu ühtekuuluvuspoliitika ministrid esitasid 26.02 üldasjade nõukogul ka ühisavalduse, milles rõhutatakse, et idapiiri piirkonnad on Euroopa Liidu eesliinil otsese julgeoleku-, hübriid- ja geopoliitiliste surve all ning vajavad seetõttu sihipärast EL-i tasandi tähelepanu ja rahastust.
Brüsselis toimunud arutelud kinnitasid laialdast arusaama, et idapiiri piirkondade vastupanuvõime ja areng on kogu Euroopa Liidu strateegiline huvi. Eesti jätkab tööd selle nimel, et see põhimõte kajastuks ka järgmises EL-i eelarves ja poliitikates.
