Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Õigusaktidest tulenevad lisataotlused

Eelmise aasta riigieelarve protsessi järgselt vastu võetud või jõustuvad õigusaktid (ka EL õigusaktid), millest tekivad asutusele täiendavad kohustused ja millega kaasnevad lisa­kulud või –investeeringud, mida ei ole võimalik katta rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtu suurendamata. Valitsemisala veendub, et lisataotust ei ole juba eelmises riigieelarve protsessis VVs käsitletud.

Palgafondi kasvu, inflatsiooni mõju jms kasvusammu kuludesse sisse arvestada ei tohi.  Eraldi tuleb välja tuua uued lisanduvad ametikohad.

Õigusaktidest tulenevate lisataotluste hulka ei kuulu (s.t. tegemist on tavapärase lisataotlusega):

• õigusaktid, milles on ette nähtud, et asutus katab tegevused oma olemasoleva ressursiga;
• õigusaktid, mida on menetletud enne eelmise aasta riigieelarve protsessi ja ette nähtud kohustusi ning lisakulusid oli võimalik planeerida;
• õigusaktid, mis on varasemalt vastu võetud ja mille mõju on selgunud hiljem;
• varem VV-s käsitletud lisavajadused mida on otsustatud mitte rahastada (rahastamise otsus tegemata).
• VTK tasandi õigusakt, kuna jõustumine ja/või ettevalmistused ei ole teada;
• EL määrused/direktiivid, mis on ettevalmistamisel.

Rahandusministeerium analüüsib esitatud õigusaktide lisavajaduste vastavust eespool nimetatud tingimustele. Mitte vastavad taotlused tagastatakse ministeeriumile ja nendega ei arvestata edasises protsessis. Puudulikult täidetud taotluste puhul on Rahandusministeeriumil õigus materjal tagastada parandusteks/täiendusteks (parandusteks on valitsemisalal aega 5 tööpäeva).

Rahandusministeerium võib sõltuvalt eelarvearutelude poliitilistest rõhuasetustest koguda õigusaktidest tingitud lisavajaduste kohta detailsemat infot.  Sellest teatab Rahandusministeerium eraldi valitsuses toimuvate arutelude ajal.

Koondatud õigusaktide lisavajaduste tutvustamisel riigieelarve aruteludes võib Rahandusministeerium teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku lisavajadust mitte rahastada, kui riigieelarves puuduvad vabad vahendid või  on alternatiivseid rahastusallikaid.

Õigusaktide lisataotlused esitatakse käibemaksuta. Vabariigi Valitsuses otsustatud lisavajaduste käibemaksu prognoosi täpsustakse riigieelarves vastavalt lisataotluse sisule. VV sihtotstarbeliste vahendite reservi planeeritud lisavahendid, kavandatakse eelarves käibemaksuta ja ministeerium(id) saavad eelarvesse raha taotleda käibemaksuta summas. Tegevuste elluviimisel kasutatakse käibemaksuks valitsemisala eelarves ettenähtud käibemaksu eelarvet.

Lisataotlused esitatakse valitsemisala eelarvestrateegia projekti osana ministri (asutuse juhi) poolt allkirjastatuna 1. juuniks Rahandusministeeriumi poolt ette antud vormil (Excel).

Vorm 

RES/RE 2027+

Õigusaktide LT vorm 2027+.xlsx | 24.53 KB | xlsx

Ministrite lauaringi lisataotlused 

Standardiseerime eelarvekabineti ministrite lisataotluste lauaringi, et veelgi tõsta otsuste kvaliteeti.  

Kabinetis jälgitavuse hoidmiseks on vajalik, et taotlusi kokku võtvad avaslaidid järgivad ühtset rahandusministeeriumi poolt antud formaati, kuid neile on võimalik lisada ministri soovi korral vabas vormis üks-kaks illustreerivat slaidi. Slaide ja arvestuste aluseid jagatakse eelnevalt rahandusministeeriumiga, et tagada ebakõlade vältimine kabinetiarutelude jooksul. 

Taotlusi ministri kohta võib olla kuni kolm (iga taotluse kohta slaid ja vabas vormis arvestuse alused lisataotluse summa kujunemisest).  

Kui lisataotlus sisaldab personali- või majanduskulu, siis neid eelarveid ei saa esitada kasvavalt.  Lisataotlused esitatakse käibemaksuta. 

Materjalide esitamise tähtaeg on 17.08.  

Ministrite lauaringi slaidid pannakse üles e-kabinetti. 

Vorm - esitlus.pptx | 67.35 KB | pptx

Põhiseaduslike institutsioonide lisavajadused

Põhiseaduslikud institutsioonid (edaspidi PSI) esitavad lisataotlused läbiva ressursina või majandusliku sisu jaotuses järgmiselt:

• Tööjõukulu (v.a palgakasv)
• Majandamiskulu
• Toetused
• Investeeringud
• Palgakasv

Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad lisavajadused Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile. Lisavajadusi menetleb Riigikogu rahanduskomisjon.

Põhiseadusliku institutsiooni LT vorm 2027+_1.xlsx | 20.25 KB | xlsx

Kontakt: [email protected]