Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Vabariigi Valitsuse reserv (edaspidi VV reserv) on osa riigieelarvest, mis on vajalik ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks eelarveaasta jooksul. VV reservi vahendite planeerimist ja kasutamist reguleerivad Riigieelarve seaduse § 58 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“.

VV reservi eelarve jaotus

VV reservil on kaks komponenti:

1. VV reservi sihtotstarbeta vahendid – kasutatakse ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks, mida polnud võimalik riigieelarve koostamisel ette näha või planeerida, kuid mis on vajalikud riigi ülesannete täitmise jätkamiseks. Näiteks kriisiolukordadega seotud kulutused ja hädaolukordade lahendamine.

Ettenägematud pole kulud ega investeeringud, mida riigieelarve koostamisel arutati, kuid eelarvesse ei planeeritud, sest lisarahastust ei eraldatud. Samuti kulud ja investeeringud, mis olid riigieelarve koostamise ajal ette teada, kuid eelarvesse ei planeeritud, sest lisarahastuse vajadust ei tõstatatud.

VV reservi sihtotstarbeta vahenditest raha eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.

2. VV reservi sihtotstarbelised vahendid – kasutatakse Vabariigi Valitsuse poolt eelnevalt heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks. Seega erinevalt VV reservi sihtotstarbeta vahenditest on sihtotstarbeliste vahendite vajadus Vabariigi Valitsuse tasemel teada ja otsustatud varem Vabariigi Valitsuse tavatööprotsessi või riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.

VV reservi sihtotstarbelised vahendid võimaldavad planeerida eelarvet sellisteks kuludeks ja investeeringuteks, mida pole erinevatel põhjustel võimalik või praktiline riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia koostamisel ministeeriumite, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide eelarvesse kavandada. Näiteks pole teada tegevuste (aja)kava, täpne vahendite vajaduse suurus, nende jaotus valitsemisalade vahel või sõltub konkreetsel eelarveaastal kulutuse tegemise vajadus välistest asjaoludest nagu seakatk, teatud õigusakti jõustumine vms.

VV reservi sihtotstarbelistest vahenditest raha eraldamise otsuse teeb rahandusminister, arvestades sihtotstarbeliste vahendite olemasolu VV reservis ja Vabariigi Valitsuse määratud sihtotstarvet muutmata.

Kehtiv loetelu nendest Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevustest, milleks võib kasutada VV reservi sihtotstarbelisi vahendeid, avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel koos vastava aasta riigieelarve materjalidega.

Kui Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud pikaajaliste tegevuste edasine vajadus ja maht täpsustuvad või muud tegevustele raha eraldamise kriteeriumid saavad täidetud, planeeritakse vahendid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel planeerida ministeeriumite, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide eelarvesse.

VV reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutegurid:

• annab Vabariigi Valitsusele kindluse, et vahendeid eraldatakse täpselt niipalju kui tegevuseks vajalik (sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud summad tuleb tagastada VV reservi).
• annab Vabariigi Valitsusele võimaluse otsustatud tegevusi vajadusel ümber suunata/prioriseerida või ära jätta.
• tagab ministeeriumitele, Riigikantseleile ja põhiseaduslike institutsioonidele paindlikkuse, mis on vajalik tekkepõhiste kulude planeerimiseks õigesse aastasse/perioodi.

VV reservi vahendite planeerimise ja kasutamise protsess kokkuvõtvalt

1. Planeerimine – Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel määratakse VV reservi maht ja jaotus sihtotstarbeta ja sihtotstarbeliste vahendite vahel vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. VV reservi maksimaalne lubatud suurus on kuni kolm protsenti riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust. Reservi suurust tuleb igal aastal uuesti hinnata, kuna eelarve- ja majanduskeskkond on muutuv ning reservi vajadus ei pruugi olla aastast aastasse ühesugune.
2. Taotlemine – Ministeeriumid, Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid esitavad taotlused kehtiva eelarveaasta VV reservist vahendite eraldamiseks Rahandusministeeriumile.
3. Menetlemine ja otsustamine – Rahandusministeerium analüüsib taotlusi ja koostab rahastamisotsuse ettepaneku Vabariigi Valitsusele või rahandusministrile. Rahastamisotsus võib olla positiivne või negatiivne.
4. Kasutamine ja seire – VV reservi ja sealt eraldatud vahendite kohta peab arvestust Rahandusministeerium. VV reservist saadud vahendite kasutamine toimub ainult kooskõlas Vabariigi Valitsuse korralduses või rahandusministri käskkirjas kinnitatud sihtotstarbega ning saaja peab vahendite kasutamise kohta raamatupidamises eraldi arvestust.

VV reservi kasutamise põhimõtted

Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril (RES § 27). Aastane riigieelarve seadus kaotab kehtivuse eelarveaasta lõppemisel. Seaduse tähtajalisus välistab uuel kalendriaastal igasuguste eelarvet, sh VV reservi puudutavate rahastamisotsuste tegemise lõppenud kalendriaasta kulutuste katteks.

VV reservist taotletakse vahendeid ette ehk enne kulu tegemist, va juhul kui see on VV reservi sihtotstarbelistest vahenditest rahastatavate tegevuste korral Vabariigi Valitsuse otsusega eelnevalt teisiti kokku lepitud.

Kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) toetus- ja tasandusfondi suurus määratakse riigieelarvega (RES § 47 ja § 48), millest tulenevalt on KOV toetus- ja tasandusfondi tegevuste eelarve suurendamise pädevus ainult Riigikogul riigieelarve muutmise või lisaeelarvega. St et KOV toetus- ja tasandusfondist planeeritud tegevusteks ei saa VV reservist Vabariigi Valitsuse korralduse või rahandusministri käskkirjaga vahendeid eraldada.

VV reservist vahendite eraldamise taotlus ja sellele lisatavad dokumendid

VV reservi sihtotstarbeta vahendite taotlus peab sisaldama:

• Ametlik taotluskiri valitsemisala/valdkonna/asutuse eest vastutava ministri, riigisekretäri või põhiseadusliku institutsiooni juhi allkirjaga. Erandiks on Rahandusministeeriumi valitsemisala, kus ministeeriumi finantsjuht koostab osakonna või valitsemisala asutuse taotluse alusel juhise lõpus oleva malli põhjal VV korralduse eelnõu koos seletuskirjaga ning algatab dokumendihaldussüsteemis terviktöövöö, lisades esimeseks kooskõlastajaks riigieelarve osakonna finantstalituse analüütiku.

• Taotluskirjale lisatakse:

  • Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mis määrab rahastamise otstarbe ja summa ning milles ministeeriumid ja Riigikantselei märgivad kulude puhul tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse. Korralduse eelnõu mallid on lisatud juhendi lõppu.
  • Seletuskiri korralduse eelnõu juurde, mis sisaldab:
    • Kulutuste erakorralisuse ja vältimatuse põhjendust.
    • Taotletava summa ja rahastatavate tegevuste vajalikkuse põhjendust.
    • Taotletava summa üksikasjalikku jaotust ning selgitusi, kuidas on arvutatud vajaminevad kulud.
    • Varasemate sarnaste taotluste ja rahastusotsuste ülevaadet (kui neid on olnud).
    • Analüüsi olemasolevate ressursside või alternatiivsete rahastusallikate kasutamise võimaluste kohta.
    • Kulude prognoositavat jaotumist programmi tegevustele.
  • Muud taotleja hinnangul olulised dokumendid või informatsioon (nt eelarve täitmise ülevaade, riski- või mõjuanalüüsid, hinnapakkumised, lepingud, õigusaktide viited).

VV reservi sihtotstarbeliste vahendite taotlus peab sisaldama:

• Ametlik taotluskiri valitsemisala/valdkonna/asutuse eest vastutava ministri, riigisekretäri või põhiseadusliku institutsiooni juhi allkirjaga. Erandiks on:
  • Rahandusministeeriumi valitsemisala, kus ministeeriumi finantsjuht koostab osakonna või valitsemisala asutuse taotluse alusel juhise lõpus oleva malli põhjal rahandusministri käskkirja eelnõu koos seletuskirjaga ning algatab dokumendihaldussüsteemis terviktöövöö, lisades esimeseks kooskõlastajaks riigieelarve osakonna finantstalituse analüütiku.
  • VV reservi sihtotstarbeliste vahendite riigiülene tegevus „Välistoetuste tagastused“, kus lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile võib  ministeeriumitega (mitteametlikult) kooskõlastatud koondtaotluse esitada ka Riigi Tugiteenuste Keskus struktuurivahendite korraldusasutusena (vt täpsemalt ptk 5.6.7).
• Taotluskirjale lisatakse:
• • Rahandusministri käskkirja eelnõu, mis määrab rahastamise otstarbe ja summa ning milles ministeeriumid ja Riigikantselei märgivad kulude puhul tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse. Käskkirja eelnõu mallid on lisatud juhendi lõppu.
• • Seletuskiri käskkirja eelnõu juurde, mis sisaldab:
    • Viidet Vabariigi Valitsuse otsusele, millega tegevuse rahastamine heaks kiideti.
    • Selgitust vahendite eraldamisele seatud tingimuste täitmise kohta (kui neid oli).
    • Taotletava summa üksikasjalikku arvestust.
    • Võetud või võetavate kohustuste selgitust.
    • Kulude prognoositavat jaotumist programmi tegevustele.
  • Muud taotleja hinnangul olulised dokumendid ja informatsioon (nt tegevuse eelarve jaotus, detailsed arvestuse alused, projektitaotlused, lepingud, õigusaktide viited).

Taotlused kehtiva eelarveaasta VV reservist raha eraldamiseks esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. novembriks. Nimetatud kuupäevast hiljem esitatud taotluse puhul on risk, et Rahandusministeerium või Vabariigi Valitsus ei jõua seda enne eelarveaasta lõppemist menetleda ning taotlus tagastatakse taotlejale. Erandiks on kiiret arutamist vajava küsimusena esitatud taotlused VV reservi sihtotstarbeta vahenditest raha eraldamiseks, mis vaadatakse Rahandusministeeriumis läbi viivituseta.

Lisaandmete või -dokumentide esitamine ja taotluse läbi vaatamata jätmine

Kui taotluses esineb puudusi või kui taotleja esitatud andmete ja dokumentide põhjal pole võimalik veenduda, kas taotletava summa VV reservist eraldamine on põhjendatud, või on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Rahandusministeerium paluda taotlejalt puuduste kõrvaldamist ning lisaandmete ja -dokumentide esitamist. Samuti võib Rahandusministeeriumil tekkida menetluse käigus lisaküsimusi, mis vajavad selgitamist.

Näiteks võib Rahandusministeerium paluda taotlejalt puuduste kõrvaldamist või lisaandmete ja -dokumentide esitamist järgmistel põhjustel:

• Taotlus pole allkirjastatud valitsemisala/valdkonna/asutuse eest vastutava ministri, riigisekretäri või põhiseadusliku institutsiooni juhi poolt.
• Taotluses pole põhjendatud kulude erakorralisust ehk miks kulusid polnud võimalik eelarvesse planeerida (VV reservi sihtotstarbeta vahendite puhul).
• Taotluses puudub viide Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud (VV reservi sihtotstarbeliste vahendite puhul).
• Taotluses pole kulude puhul märgitud tulemusvaldkonda, kuhu raha eraldatakse.
• Taotletava summa arvutused või arvestuse alused on puudulikud või ebatäpsed.
• Puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või nõutud info (nt Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu või selle seletuskiri, analüüs olemasolevate ressursside või alternatiivsete rahastusallikate kasutamise võimaluste kohta).

Kui taotlus ei vasta õigusaktide nõuetele, on ebapiisavalt põhjendatud või esineb muid puudusi, teavitab Rahandusministeerium sellest taotlejat kirjalikult ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Vastavalt kaasusele otsustatakse, kas puuduste kõrvaldamine või lisaandmete ja -dokumentide esitamine peab toimuma ametliku kirjaga või võib seda teha ka mitteametlikult e-kirjaga. Taotlusi VV reservist vahendite eraldamiseks vaadatakse läbi ajaliselt piiratud menetluses, mistõttu on tähtis, et taotleja aitaks puuduste kõrvaldamisele tõhusalt ja igakülgselt kaasa.

Kui taotleja pole talle teatavaks tehtud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud või esitanud küsitud lisaandmeid ja -dokumente, siis taotluse läbivaatamist ei jätkata ja taotlus tagastatakse.

VV reservist vahendite eraldamise taotluse läbivaatamine

Rahandusministeeriumile esitatud taotlused vaadatakse läbi 20 tööpäeva jooksul, kiireloomulised taotlused viivituseta.

VV reservi sihtotstarbeta vahendite taotlus:

1. Rahandusministeerium hindab taotluse ja taotletava summa reservist eraldamise põhjendatust ning vastavust õigusaktidele, sh valdkondlikele õigusaktidele.

a) Kui taotlus ei vasta õigusaktidele või vahendite VV reservist eraldamine pole põhjendatud, tagastab Rahandusministeerium taotluse.

b) Kui taotlus vastab õigusaktidele ning vahendite VV reservist eraldamine on põhjendatud, edastab Rahandusministeerium esitatud korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks.

2. Eriarvamuse korral ei muuda Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele esitatavas korralduse eelnõus taotleja poolt taotletava summa suurust, vaid esitab Vabariigi Valitsusele alternatiivset arvamust kajastava korralduse eelnõu koos selgitustega.
3. Vabariigi Valitsus annab korralduse või lükkab taotluse tagasi.
   • Kui Vabariigi Valitsus otsustab taotlust mitte rahastada, teavitab Rahandusministeerium sellest taotlejat kirjalikult koos põhjustega.

VV reservi sihtotstarbeliste vahendite taotlus:

Rahandusministeerium kontrollib taotluse vastavust Vabariigi Valitsuse otsusele ja  õigusaktidele (sh valdkondlikele õigusaktidele), taotletavate vahendite olemasolu VV reservis ning seda, kas tegevuse VV reservi planeerimise põhjused on ära langenud või vahendite eraldamisele seatud tingimused täidetud.

a) Kui taotlus ei vasta nõuetele, tagastab Rahandusministeerium taotluse.

b) Kui taotlus vastab nõuetele, teeb rahandusminister vahendite eraldamise otsuse (annab käskkirja).

VV reservist vahendite eraldamise korralduste ja käskkirjade muutmine

Ministeeriumil, Riigikantseleil või põhiseaduslikul institutsioonil võib tõusetuda vajadus VV reservist raha eraldamise korraldust või käskkirja muuta. Muutmine võib olla vajalik näiteks järgmistes olukordades:

• täpsustub korralduses või käskkirjas fikseeritud vahendite jaotus tulemusvaldkondade, asutuste või kulude ja investeeringute vahel;
• muutuvad tegevuse või projekti maksumus, ajakava, rahastamisvajadus või täitmise tingimused (nt õigusliku, majandusliku või organisatsioonilise põhjuse tõttu);
• Vabariigi Valitsuse korralduses või rahandusministri käskkirjas esineb parandamist vajav tehniline või sisuline ebatäpsus.

Muutmise vajaduse tuvastab ja algatab vastava ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon, kellele VV reservist vahendid eraldati. Muuta saab kehtiva eelarveaasta VV reservist raha eraldamise korraldusi ja käskkirju. Muutmise ettepanek esitatakse Rahandusministeeriumile.

VV reservist raha eraldamise korralduse muutmise taotlus peab sisaldama:

• Ametlik taotluskiri valitsemisala/valdkonna/asutuse eest vastutava ministri, riigisekretäri või põhiseadusliku institutsiooni juhi allkirjaga. Erandiks on Rahandusministeeriumi valitsemisala, kus ministeeriumi finantsjuht koostab osakonna või valitsemisala asutuse taotluse alusel VV korralduse muutmise eelnõu koos seletuskirjaga ning algatab dokumendihaldussüsteemis terviktöövöö, lisades esimeseks kooskõlastajaks riigieelarve osakonna finantstalituse analüütiku.
• Taotluskirjale lisatakse:
  • Vabariigi Valitsuse korralduse muutmise eelnõu, mis määrab, mida on vaja algses korralduses muuta.
  • Seletuskiri korralduse muutmise eelnõu juurde, mis sisaldab muudatuse põhjendust ja arvestust muudetavate summade kohta;
  • vajadusel muud taotleja hinnangul olulised dokumendid (ajakava muudatus, hinnapakkumised jms).

VV reservist raha eraldamise käskkirja muutmise taotlus peab sisaldama:

• Ametlik taotluskiri valitsemisala/valdkonna/asutuse eest vastutava ministri, riigisekretäri või põhiseadusliku institutsiooni juhi allkirjaga. Erandiks on:
  • Rahandusministeeriumi valitsemisala, kus ministeeriumi finantsjuht koostab osakonna või valitsemisala asutuse taotluse alusel ministri põhitegevuse käskkirja muutmise eelnõu koos seletuskirjaga ning algatab dokumendihaldussüsteemis terviktöövöö, lisades esimeseks kooskõlastajaks riigieelarve osakonna finantstalituse analüütiku.
  • VV reservi sihtotstarbeliste vahendite riigiülene tegevus „Välistoetuste tagastused“, kus lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile võib  muudatustaotluse esitada ka Riigi Tugiteenuste Keskus struktuurivahendite korraldusasutusena.
• Taotluskirjale lisatakse:
  • Seletuskiri käskkirja muutmise eelnõu vormistamiseks, mis sisaldab muudatuse põhjendust ja arvestust muudetavate summade kohta;
  • vajadusel muud taotleja hinnangul olulised dokumendid (ajakava muudatus, hinnapakkumised jms).

Taotlus kehtiva eelarveaasta VV reservist raha eraldamise korralduse või käskkirja muutmiseks esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. novembriks. Nimetatud kuupäevast hiljem esitatud taotluse puhul on risk, et Rahandusministeerium või Vabariigi Valitsus ei jõua muudatust enne eelarveaasta lõppemist menetleda ning taotlus tagastatakse taotlejale.

Rahandusministeeriumile esitatud taotlused vaadatakse läbi 20 tööpäeva jooksul, kiireloomulised taotlused viivituseta. Rahandusministeerium kontrollib taotletud muudatuse vastavust Vabariigi Valitsuse otsusele ja õigusaktidele ning otsustab, kas muudatus esitatakse Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks (VV reservi sihtotstarbeta vahendite puhul), vormistatakse rahandusministri käskkirjaga (VV reservi sihtotstarbeliste vahendite puhul) või tagastatakse taotlejale.

VV reservi vahendite kasutamise pikendamine

VV reservi eraldamata eelarve jääki enam järgmisse aastasse üle ei kanta (kohaldub RES § 58 lg 5). VV reserv nii ettenägematute kulude kui ka juba valitsuses otsustatud sihtotstarbeliste kulutuste jaoks tuleb igaks eelarveaastaks uuesti prognoosida ning vajadust iga eelarveaasta kulude ja investeeringute jaoks uuesti hinnata, et oleks tagatud muutuvast keskkonnast tulenevate vajadustega (nt inflatsioon, energiahinnad, sõjalised konfliktid, pandeemiad) arvestamine.

Ministeeriumid, Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid hindavad Rahandusministeeriumile 01. juuniks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks esitatavate andmete ettevalmistamisel ka VV reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse kavandatud tegevuste ajagraafikus püsimist ja rahastamisplaanide täitmist ning esitavad vajadusel 01. augustiks taotluse eraldamata eelarve aastate vahel ümber planeerimiseks. Täpsemad juhised ja taotluse vorm on toodud käsiraamatu peatükis „Aastate vahel ümbertõstmise taotlused“ (ptk 6.2.4.5).

Ministeeriumi, Riigikantselei või põhiseadusliku institutsiooni eelarvesse juba eraldatud reservi eelarve jäägi kasutamist saab sarnaselt teistele riigieelarve vahenditele järgmisesse eelarveaastasse pikendada (kohaldub RES § 591). Eelarvejääkide ülekandmise põhimõtted ja nõuded on kirjeldatud käsiraamatu peatükis „Eelarve vahendite ülekandmine“ (ptk 8.2).

VV reservist eraldatud vahendite reservi tagastamine

Ministeeriumile, Riigikantseleile ja põhiseaduslikule institutsioonile VV reservist eraldatud vahendite jäägid tuleb tagastada VV reservi, kui tegevused on lõpetatud või eelarve kasutamise tähtaeg lõppenud. Jäägi tagasikandmine VV reservi tuleb teha koheselt pärast mittevajalike reservivahendite selgumist, mis võimaldab vajadusel kasutada tagastatud summat kehtiva eelarveaasta ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks.

Reservivahendite jääkide tagastamine VV reservi toimub valitsemisala ministri või asutuse juhi käskkirja alusel. Käskkirja sõnastuse näited:  

• Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2 alusel tagastada Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendid summas … eurot Vabariigi Valitsuse reservi järgmiselt: /vastavalt käskkirja lisale.
• Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2 alusel tagastada Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2026 korraldusega nr 3 „Raha eraldamine“ Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendid summas 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi.
• Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2 alusel tagastada rahandusministri 28. oktoobri 2025 käskkirjaga nr 65 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest“ eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendid summas 250 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi.

Käskkiri tuleb edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile. 

Kuna VV reservi välja jagamata eelarve jääki enam järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta, võib  info mittevajalike või kasutamistähtaja ületanud reservivahendite jääkide kohta, mis selguvad pärast eelarveaasta lõppemist, lisada ülekantavate käskkirja lisa vormi lahtrisse „Ei taotle üle kandmist“ (vt käsiraamatu peatükki 8.2 „Eelarve vahendite ülekandmine“).

Andmete esitamine Riigi Tugiteenuste Keskusele eelarve avamiseks ja muutmiseks

VV reservist saadud eraldiste kajastamiseks on kohustuslik kasutada Eelarveklassifikaatori arvestusobjekti eelarve objekt. Uue eelarve objekti kodeerimise ja nimetuse loomise nõuded ning kasutuselevõtu protseduur on kirjeldatud käsiraamatu juhendites „Eelarveklassifikaatori arvestusobjektid“ (ptk 3.4) ja „Eelarve objekt“ (ptk 3.4.4).

Peale Vabariigi Valitsuse korralduse vastuvõtmist või rahandusministri käskkirja allkirjastamist ning uue eelarve objekti kasutuselevõtmist edastab VV reservist vahendid saanud ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon Riigi Tugiteenuste Keskusele andmed eelarve avamiseks SAPis.

Peale Vabariigi Valitsuse korralduse või rahandusministri käskkirja muutmist edastab muudatuse taotlenud ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon Riigi Tugiteenuste Keskusele andmed tehtud muudatus(t)e kajastamiseks SAPis.

Andmete esitamine infosüsteemides

KAISis kajastatakse VV reservist eraldatud vahendite andmed ja nende muudatused stsenaariumis „Reserv“. Aastana kasutatakse aastat, mille reservist vahendid saadi. Kohustuslik on kasutada ka perioodi „kuu“ väärtust. Näiteks 2026. aasta jaanuaris VV reservist eraldatud vahendid kajastatakse kasutades jaanuarikuu väärtust „2026_01“.

REISis kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei VV reservist eraldatud vahendite andmete ja nende muudatuste sisestamiseks kategooriat „RESERV1“ kuni "RESERV12".

Täpsemad juhised andmete esitamiseks infosüsteemides on kirjeldatud käsiraamatu juhendis „Andmete esitamine infosüsteemides“ (ptk 6.4) ja selle alamjuhendites (vt ptk 6.4.1 ja ptk 6.4.2)

VV reservist eraldatud vahendid või nende muudatused kajastab ministeerium KAISis ning Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon REISis hiljemalt VV korralduse või rahandusministri käskkirja andmisest ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks.

VV korralduse eelnõu mallid ja näidised.docx | 55.45 KB | docx Rahandusministri käskkirja eelnõu mallid ja näidised.docx | 63.67 KB | docx

Kontakt:  RAM Finantstalitus (FT) <[email protected]>