Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Eelarve liik on 2-kohaline arvestusobjekt. Kasutatakse ainult neid eelarve liike, mis on eelarveklassifikaatori lisas 3 ette nähtud.

Eelarve liik näitab väljaminekute tegemise alust, eelarvelist katteallikat, kasutamise limiite ja piiranguid. Eelarve liigiga liigendatakse riigieelarve seaduses (RES) riigieelarve vahendid piirmääraga vahenditeks, piirmäärata vahenditeks ja edasiantavateks maksudeks järgmiselt:

1. Piirmääraga vahendeid (RES § 32 lg 1) tähistatavad eelarve liigid 20 ja 21. 
2. Piirmäärata vahendeid (RES § 32 lg 2) tähistavad eelarve liigid 10, 31–32[1], 40­, 41, 43, 44, 45 ja 60.
3. Edasiantavaid makse (RES § 32 lg 3) tähistavad eelarve liigid 50–59.

Piirmääraga vahendid

Kood     Nimetus

20          Kindlaksmääratud vahendid

21          Kindlaksmääratud vahendid (piirmäär väljaspool SAPi)

Planeerimisel võib liigil 20 olevaid vahendeid valitsemisala asutuste või kontode või tegevuste vahel ringi suunata. Üleriigilisele objektikoodile planeeritud eelarvet ei ole lubatud muuta. Piirmääraga vahendite eelarve on limiteeritud (rohkem kohustusi võtta ja kuluks kanda ei ole lubatud).

Piirmääraga vahendite eelarvet ei tohi ületada, kuid kasutamata jäänud vahendeid on võimalik kasutada samaks otstarbeks järgmisel eelarveaastal. 

Eelarve liik 20 on kasutusel finantsarvestuse pidamisel SAPis ja eelarve liiki 21 kasutatakse juhul, kui finantsarvestus toimub ja piirmäärad seatakse väljaspool SAPi muus spetsiaaltarkvaras.

Piirmäärata vahendid

Piirmäärata vahendid on üldised riigieelarve tulud, mille kasutusotstarve ei ole seadusega määratud, ning seadusest tulenevad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud. Piirmäärata vahendid liigitatakse kolmeks järgmiselt:

1. Arvestuslikud vahendid

Kood     Nimetus

10          Arvestuslikud vahendid

Arvestuslike vahenditena (liik 10) planeeritakse:

• Kulud, mille suurus tuleneb seadusest (planeeritakse objektikoodiga) – nt pensionid, vanemahüvitis, Riigikogu liikmete töötasu.
• Riigitulud, mis ei ole seotud seaduse alusel sihtotstarbeliselt kulutuste tegemisega – nt käibemaks, lõivud ja trahvid.
• Finantseerimistehingud, mille kasutamisel lähtutakse seaduses ja/või lepingus sätestatud nõuetest ja kohustustest - nt tehingud riigikassa rahavoo juhtimiseks.

Arvestuslikud vahendid on küll riigieelarve seaduse mõistes piirmäärata, kuid on limiteeritud kulutuste aluseks olevate seaduste või lepingutega. Arvestuslike vahendite eelarved planeeritakse kehtiva regulatsiooni alusel. Ehkki riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas või etteantud eelarvevahendite maksimaalsetes mahtudes võib olla piisavalt eelarvet regulatsiooni (kulu kujunemise tingimuste) muutmiseks, millega kaasneks kulu kasv, ei ole see lubatud. Kulukasvu põhjustavad muudatusettepanekud tuleb esitada lisataotluste protsessi.

Arvestuslike vahendite kasutamiseks piirmäärasid ei seata ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta. Vahendite kasutamisel lähtutakse seaduses määratud vajadusest.

Eelarve liiki 10 kasutatakse ka Eestis tasutud käibemaksu kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40 ja 43–45 seotud käibemaks (kajastatakse sama eelarve liigiga).

2. Konkreetse tulu tekkimise võimalikkusest tulenevad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuludest sõltuvad vahendid) ning tulud liigitatakse järgmiselt:

Kood     Nimetus

31          Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise piirmäär SAPis

32          Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel

40          Välistoetus ning sellest sõltuvad vahendid

41          Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad kulud

43          Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid

44          Majandustegevus

45          Ebaregulaarsed vahendid

Sarnaselt tuludest sõltuvate vahenditele loetakse piirmäärata vahendite hulka ka välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid (eelarve liigid 31 ja 32). Eelarve liiki 31 kasutatakse ainult SAPis välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise kasutamisele piirmäära seadmiseks. Tegemist on jooksvas finantsarvestuses kasutatava tehnilise liigiga, mis kuluarvestuses asendatakse liigiga 32. Eelarve liigile 31 eelarvet ei planeerita (planeeritakse liigile 32). 

Tuludest sõltuvate vahendite (liigid 40, 41, 43, 44, 45) planeerimisel lähtutakse eelarveaastal tekkepõhiselt tõenäoliselt teenitavate tulude mahust. Oluline on planeerida nii tulud kui kulud ja investeeringud õigesse perioodi, st kui tegelikud tulud ja nendega seotud kulutused ei lange samasse eelarveaastasse, siis planeeritakse need erinevatesse perioodidesse, kuid kulude kogumaht ei tohi ületada tulude kogumahtu perioodide ulatuses.

Eelarve liiki 40 kasutatakse ainult välistoetust saava riigiasutuse või välistoetust saava muu asutuse partneriks oleva riigiasutuse tuludes ja sama välistoetuse ning sellele lisatud riigieelarvelise kaasfinantseerimise (ReKF) arvelt tehtud kuludes ja investeeringutes.

Eelarve liiki 40 kasutavad riigiasutused, kes saavad ise toetust, või on toetust saava asutuse partnerid (partnerist riigiasutus) sõltumata sellest, kas välistoetus on otselaekuv või vahendajalt saadud. Iga toetus planeeritakse vastaval toetuse koodil (grant) eelarve liigiga 40, sh välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud lähtudes majanduslikust sisust.

Saaja ei planeeri riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, kuna selline tulu on riigisisene (kaasfinantseerimise vahenditeks ei laeku riigile täiendavalt tulu) ja eelarves kehtib topelt planeerimise vältimise printsiip. Kulud ja investeeringud planeeritakse eelarve liigiga 40 välistoetuse ja kaasfinantseerimise kogusummas. Iga toetuse saaja koodi lõikes on eelarve liigil 40 kajastatud vahendite korral tulusid kaasfinantseerimise võrra vähem kui kulutusi kokku. Eelarve objekti koodi (IN-kood) tuleb planeerimisel kasutada investeeringute ja investeeringutoetuste puhul, kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringuteks (hinnanguliselt on toetusest  75%  või rohkem  investeeringuteks).

Eelarve liiki 41 kasutab ainult välistoetust vahendav riigiasutus (ministeerium, Riigikantselei, PRIA) välistoetuse kajastamiseks nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus. Vahendaja ei planeeri riigiasutusele vahendatavat välistoetust ega kaasfinantseerimist, need planeerib riigiasutusest toetuse saaja. Kui vahendatava toetuse saaja ei ole teada, siis planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist meetme rakendusskeemile vastaval toetuse koodil (statistiline grant „S“).

Eelarve liiki 43 kasutatakse üldjuhul eelarve kontol 358 kajastatud tulude ja nende tuludega seotud kulude kajastamisel.

Erandina kasutatakse eelarve liiki 43 koos eelarve kontodega algusega 38, nt  Justiitsministeeriumi (JuM) valitsemisalas eelarve kontol 3880 kajastatud tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks. Samuti juhul, kui riigieelarvega on lubatud kasutada põhivara müügist (eelarve konto 381) saadud summat uue põhivara soetamiseks (nt Välisministeeriumi ostu-müügitehingud saatkondade hoonetega) või muudel erandlikel juhtudel.

Eelarve liiki 43 kasutatakse ka CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel.  Samuti taastuvenergia statistiliste ülekannete müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel.

Eelarve liiki 44 kasutatakse majandustegevusest saadud tulude (eelarve konto 322) ja nende arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel. Eelarve liigi 44 puhul avaneb SAPis tulu kajastamisel vastav limiit kulude ja investeeringute tegemiseks. 

Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks:

1) õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama kohustuse (eesmärgi) täitmiseks nagu oli ette nähtud algses lepingus;

2) kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks;

3) kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks.

3. Mitterahalised tulud ja kulud liigitatakse järgmiselt:

Kood     Nimetus

60          Mitterahalised vahendid

Mitterahalised vahendid (liik 60) on põhivara amortisatsioon, põhivara jääkmaksumuse mahakandmine, eraldised jm tehingud, mis ei too kaasa rahavoogu.  Mitterahaliste kulude eelarve kasutamine ei ole limiteeritud ning seda võib ületada.

Kuni mitterahaliste vahendite planeerimise ühtse metoodika väljatöötamiseni planeeritakse mitterahalistest kuludest ainult amortisatsiooni kontol 61.

Edasiantavad maksud

Riigieelarve seaduse § 32 lõikest 3 lähtuvalt on edasiantavad maksud riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik maksuhalduri või selleks määratud asutuse kaudu kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Edasiantavate maksude koodid ja nimetused on:

Kood     Nimetus

50          Tulumaks

51          Sotsiaalmaks

52          Töötuskindlustusmakse

53          Kogumispensioni makse

54          Maamaks

55          Aktsiisimaks

56          Hasartmängumaks

57          Tollimaks

58          Keskkonnatasu

59          Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud

Edasiantavad maksutulud planeeritakse üksnes RaMi valitsemisalas (Maksu- ja Tolliameti eelarves). Maksude edasiandmise kulud planeeritakse vastavas valitsemisalas (Rahandus-, Sotsiaal-, Kultuuri-, Keskkonna- või Justiitsministeeriumi valitsemisalades). Edasiantavate maksukulude puhul kasutatakse alati vastavat eelarve objektikoodi.

Edasiantavast hasartmängumaksust (eelarve liik 56) saadud vahendite puhul näidatakse SAPis vastav kasutuslimiit eelarve liigiga 43. Hasartmängumaksust saadud tulude arvel tehtud tegelike kulude ja investeeringute viimisel kuluarvestuse infosüsteemi asendatakse eelarve liik 43 eelarve liigiga 56. Erisust rakendatakse Hasartmängumaksu seaduse 01.01.2019 redaktsiooni alusel edasiantava hasartmängumaksu puhul

Edasiantavad tulud patendiameti riigilõivudest ja alates 2022. aastast kohalikele omavalitsustele edasiantavatest liikluskaamerate trahvidest planeeritakse liigiga 59 vastavalt eelarve kontodel 320 ja 3880. Edasiandmise kulu planeeritakse liigiga 59 eelarve kontol 60.