Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Eelarveklassifikaatoris kirjeldatud arvestusobjekte võib kohustuslikkuse järgi grupeerida neljaks grupiks.

1. Kohustuslikud ja eelarveklassifikaatoris kehtestatud koodidega arvestusobjektid on: „Administratiivne tunnus“, „Eelarve liik“, „Eelarve konto“, „Tegevusala“. Samuti on kohustuslik arvestusobjekt „Tehingupartner“, kuid selle täpne kood on kehtestatud üldeeskirjaga, mitte eelarveklassifikaatoriga.
2. Teatud juhtudel kohustuslikud. Eelarveklassifikaatoris on antud juhised nende koodide koostamiseks, aga mitte koodi: „Eelarve objekt“, „Toetus“, „Planeerimistasand“. Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ detailsed jaotused „Organisatsioonitunnus“ ja „Eelarveüksuse tunnus“ on alati kohustuslikud, kuid täpsed koodid on käsiraamatus, mitte eelarveklassifikaatoris.
3. Vabatahtlikud, aga tegevuspõhises eelarves vajalikud arvestusobjektid on:„Ressurss/kulukoht“, „Tugiteenus“. Eelarveklassifikaator annab ette koodi standardi.
4. Vabatahtlikud arvestusobjektid on: „Tulu-/kuluüksus“, „Teenuse tegevus“ ja „Klient“. Eelarveklassifikaator annab ette koodi maksimaalse pikkuse.

Arvestusobjekte kasutatakse järgmiselt:

1. Tekkepõhise arvestuse pidamiseks - administratiivne tunnus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, tegevusala, planeerimistasand (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele),  tehingupartner;
2. Eelarve piirmäärade seadmiseks - eelarveüksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, planeerimistasand (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele);
3. Kuluarvestuse pidamiseks – tugiteenus, teenuse tegevus, klient, tulu-/kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht;
4. Strateegiliseks planeerimiseks – organisatsioon, planeerimistasand.

Arvestusobjektid alates 01.01.2022

Arvestusobjekti (välja arvatud planeerimistasand) koodi loomine

• Arvestusobjekti koodis tohib kasutada ainult tähti, numbreid, side- ja alakriipsu. Muud märgid, sümbolid, sh tühikud on keelatud.
• Täppidega tähtede kasutamisest tuleb hoiduda, sest üldjuhul loevad tarkvarad need ilma täppideta tähtedeks. Eelistada tuleks läbivalt kas suur- või väiketähti, sest tarkvara võib lugeda need samadeks tähtedeks ja öelda, et kood on juba olemas.  
• Koodi, mis peab algama numbriga, ei tohi alustada nulliga. Erinevates tarkvarades võib numbrilise koodi esimesel kohal olev null jääda loetamatuks.
• Arvestusobjekti kood peab olema unikaalne ja ei tohi kokku langeda ühegi varem kasutusel olnud sama arvestusobjekti koodiga. Kood on unikaalne, kui ta erineb vähemalt ühe numbri (sh null) võrra. Näide: Rahandusministeeriumi valitsemisala, investeering kinnisasja (IN090001, IN090010, IN090100) või vallasasja, nt masinad ja seadmed (IN004001, IN004010, IN004100).
• Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ koodi loomiseks nähakse ette järgmisi erisusi: Planeerimistasandite koodides on lubatud kasutada ainult suurtähti ja numbreid. Ei ole lubatud kasutada väikeseid tähti, täppidega tähti, tühikut, kirjavahemärke (punkti, koma, sulge vms). Erandina kasutatakse sidekriipsu mõõdikutel nende eristamiseks planeerimistasanditest. Kood peab olema vormistatud tekstiformaadis.

Arvestusobjekti nimetuse loomine

• Nimetus peab olema arusaadav, selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet. Nimetus peab olema sobivas sõnastuses, arusaadav välistele lugejatele, võimalusel avama arvestusobjekti sisu.
• Nimetus peab olema unikaalne. Nimetus on unikaalne, kui see erineb kõikidest teistest vähemalt ühe tähevälja (sh tühiku, sümboli) ulatuses.
• Nimetuses ei tohi kasutada jutumärke, nimetuses võib kasutada kõike muid sümboleid. Nimetuses tohib kasutada numbreid.
• Võimalusel välditakse täppidega tähti. Täppidega tähtede „õ“, „ä“, „ö“, „ü“, „š“, „ž“ kasutamisel tuleb arvestada, et iga selline täht nimes on kahe tähemärgi pikkusega. Näide: sõna „Päästeamet“ on seetõttu 12 tähemärgi pikkune, mitte aga 10 tähemärgi pikkune nagu loendab nt Word või Excel märgiarvestus.
• Ühe ja sama arvestusobjekti koodiga koos ei tohi olla kasutuses mitu erinevat nimetust.

Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine