Euroopa Liidu raamatupidamise direktiiv artikkel 34 lõikes 1:

Liikmesriigid tagavad, et avaliku huvi üksuste ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate finantsaruandeid auditeerib üks või mitu vannutatud audiitorit või audiitorühingut, keda liikmesriigid tunnustavad vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ.
Seega kõik äriühingud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu ja euroopa äriühing), mis on kas avaliku huvi üksused, keskmise suurusega ettevõtjad või suurettevõtjad, peavad olema auditeeritud (audit).
Keskmise suurusega ettevõtjate kriteeriumite aluseks on raamatupidamise seadus -  audiitorkontroll on kohustuslik, kui kahel järjestikusel aastal on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:  (müügi)tulu 50 MEUR , varad 25 MEUR, töötajaid 250 ja rohkem. 

Aktsiaseltsid

Raamatupidamise direktiivi nõue kehtib kõigile äriühingutele, seega kehtiva audiitortegevuse seaduse paragrahv 91 lõikes 3 aktsiaseltsidele kehtestatud erisus, et aktsiaseltsid, millel on majandusaasta jooksul kaks või vähem aktsionäri, ei pea teostama raamatupidamise aastaaruande auditit, on vastuolus direktiiviga, kuna see ei võta arvesse aktsiaseltsi suurust (varasid, müügitulu, töötajaid).  

Äriregistrist 01.08.2025 seisuga saadud raamatupidamise aastaaruannete andmete põhjal on 2024. aasta majandusaasta aruande esitanud 1719 aktsiaseltsi, neist ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltse on 1281 (75%).  

Nasdaq’i statistika põhjal oli 30.06.2025 seisuga  ühe-kahe aktsionäriga aktsiaseltse 1921. Seega oli 2025 aasta augusti alguseks 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne esitamata  33% neist aktsiaseltsidest ehk ligi kolmandik ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltse ei pea vajalikuks jälgida Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. 

Aruande esitanud ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltsidest oli audiitorkontrolli läbinud 914 aktsiaseltsi (71%), seega suur osa näeb selleks vajadust. Neist omakorda 787 (86%) oli läbinud  auditi  ning 170 (16%) ülevaatuse: enamik audiitorkontrolli läbinud ühe-kahe aktsionäriga aktsiaseltsidest valis suuremat kindlustunnet andva töövõtu (auditi). Juhul kui aktsiaseltsidel ei oleks ühtegi erandit ning rakenduks tavapärased auditi ja ülevaatuse piirmäärad, siis oleks neist ettevõtjatest auditi kohustuslased 631 ning ülevaatuse kohuslased 200 ehk mõnevõrra vähem kui 2024. aasta kohta audiitorkontrolli vabatahtlikult läbinuid (831 vs 914). 

Järeldus

Ühe kuni kahe aktsionäri auditi kohustuse vabastus ei ole vastavuses Euroopa Liidu direktiiviga ning tuleb muuta. Aktsiaseltside analüüs näitab, et selle erisuse kaotamisel ning tavapäraste auditi/ülevaatuse piirmäärade rakendumisel ei teki täiendavat audiitorkontrolli kohustust ettevõtjatele, kuna enamik neist on erisusele vaatamata vabatahtlikult audiitorkontrolli teinud. 

Valdusettevõtted

Taust

Käesoleval momendil ei Euroopa Liidu ega Eesti arvestuse ja audiitorkontrolli reeglistik ei käsitle valdusettevõtteid ega tee neile ka mingeid erandeid. Ettevõtjad on aga teinud 2025. aasta kevadel läbi efektiivsuse ning majanduskasvu nõukoja ettepaneku luua erisus valdusettevõtetele audiitorkontrolli kohustuse osas. Ettepanek on vabastada audiitorkontrolli kohustusest varade haldusettevõtted, kus igapäevast majandustegevust ei toimu ja puudub käive, või kehtestada neile kohustus esitada audiitorkontrolli aruanne üle kahe aasta. 

Valdusühing (ka valdusettevõte, valdusfirma; inglise keeles holding company) on vähemalt ühe tütarettevõttega emaettevõte, kus emaettevõte on tütarettevõtte äriühingus osanik ja omab seal häälteenamust. Tavaliselt nimetatakse valdusettevõteteks emaettevõtteid, mis omavad osalusi mitmetes, tihti erineva tegevusprofiiliga tütarettevõtetes. Emaettevõte koos tütarettevõtetega moodustavad kontserni.  

Valdusettevõtte loomise põhjused võivad olla: 

1. Maksude edasilükkamine ja minimeerimine: 

Mõnes jurisdiktsioonis saavad valdusettevõtted pakkuda maksusoodustusi, näiteks tütarettevõtetelt saadud dividendide või aktsiate müügist saadud kapitalikasumi maksustamise edasilükkamist või minimeerimist. 

2. Varade kaitse (riskide eraldamine ja hajutamine): 

Ettevõte saab kaitsta väärtuslikke varasid (nt intellektuaalomand, kinnisvara või investeeringud) oma tegutsevate tütarettevõtete kohustuste eest. Kui tütarettevõttel tekivad juriidilised probleemid või rahalised raskused, on valdusettevõtte hoitavad varad üldiselt kaitstud. Varade hoidmisega eraldi üksuses saavad ettevõtted oma riskipositsiooni hajutada, takistades ühe tütarettevõtte probleemidel kogu kontserni ohtu seadmast. 

3. Juhtimine ja kontroll: 

Valdusettevõtted saavad sujuvamaks muuta otsuste tegemist ja ressursside jaotamist mitme tütarettevõtte vahel, mis viib tõhusama tegevuseni. Valdusettevõtteid saab struktureerida nii, et juhtimist ja omandiõiguse üleandmist oleks lihtsam teha, eriti keerukate omandistruktuuride puhul. 

Klassikalise valdusettevõtte peamisteks tegevusaladeks on üldjuhul osaluste omandamine ja hoidmine, dividenditulu teenimine ja osaluste võõrandamine. Valdusettevõtted võivad pakkuda tütarettevõtetele juhtimisteenust, kuid praktikas kasutatakse valdusettevõtteid eelkõige osaluste kui investeeringute hoidmiseks ning efektiivseks juhtimiseks. 

Naaberriikidega konsulteerides, ei ole Lätis, Leedus ega Poolas valdusettevõtetele erisusi. 

Globaalselt vaadates mõned riigid/asukohad ei sea valdusettevõtetele või väikestele valdusettevõtetele audiitorkontrolli kohustust kuid tegu on nn maksuparadiisidega (Kaimani saared, Bermuda, Delaware (USA), Panama, Singapur). 

Võimaliku muudatuse mõju

Eesti ühinguõiguses valdusühingut ei defineerita.

Kehtib ka raamatupidamise direktiivi artikkel 34 lg 1 nõue, et avaliku huvi üksuste ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate aruanded peavad olema auditeeritud. 

Maksunduses eristatakse puhtakujulisi valdusettevõtteid, need kes vaid omavad osalusi vs valdusettevõtted, kes pakuvad juhtimisteenust ehk toimub majandustegevus. Kui valdusettevõte omab osalusi, pakub juhtimisteenust ning on veel mingi muu äritegevus, on tegu kolmandat tüüpi valdusettevõte. Võttes arvesse et üldmõiste “valdusettevõte” on meil ühinguõiguses defineerimata, siis arvestusvaldkonnas kõigi oma erisustega defineerimine ainult teatud suurusega (VKE) ettevõtetele on liigne detailsus ja üle reguleerimine. Puudub kontroll, millega valdusettevõte tegeleb ning selle kontrolli seadmine ei ole ka mõistlik alla 200le väike ja keskmise suurusega ettevõttele (vt 2023 statistika all).

Kuna valdusettevõtet saab juhtida erinevalt (osaluste omamine, keskne juhtimine, täiendav äritegevus), siis ei pruugi valdusettevõte erineda tavapärasest emaettevõttest, mistõttu nendest ettevõtetest erinev käsitlus ei ole põhjendatud. Kuna valdusettevõte ei ole eraldi äriühingu tüüp, vaid on tavapäraselt asutatud kas osaühingu või aktsiaseltsina, siis kohalduvad neile samaväärsed nõuded kui teistele sama tüüpi äriühingutele. 

Läbipaistvuse risk suureneb – see võib viia maksuameti või koostööpartnerite kahtlusteni aruandeandmete õigsuse osas, samuti võib muutuda keerukamaks finantseerimise saamine, sest investorid ja pangad eeldavad auditeeritud aruandeid. 

Auditikohustusest vabanemise eelised on väiksemad kulud (audititasu) ning auditi läbiviimiseks kuluv ettevõtte töötajate tööaeg. Mõlemad olenevad ettevõtte suurusest, keerukusest ja ettevalmistusest. 

Teatud info valdusettevõtete osas on meil kättesaadav statistika vaates, Eesti majandustegevuse klassifikaatoris (EMTAK) on valdusettevõte üks paljudest tegevusvaldkondadest, mida ettevõtted oma tegevuse osas saavad määratleda. EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti tõlgendatavaks. Kuna 2025 aastal on toimunud muutus EMTAK koodi kasutuses, siis vaatasime august 2025 äriregistrilt saadud andmeid 2023. aasta kohta, mil kehtis valdusettevõtte kood 64201. August 2025 oli 2024. aasta  kohta oma aruande uue valdusettevõtte koodiga esitanud vaid kolm ettevõtet. 

2023 statistika

Sellest statistikast nähtub, et ettevõtetest kes ennast liigitavad valdusettevõttena (põhitegevus), alla 30% neist on nö puhtakujulised valdusettevõtted (osaluste omamine). Statistika näitab ka seda, et neist 96% on väikeettevõtted, kelle varade maht on väiksemahuline ning võttes arvesse audiitortegevuse seaduses sätestatud piirmäärasid, siis 95% neist ei ole audiitorkontrolli kohustust. 

Võttes arvesse keskmisi auditi ja ülevaatuse tasusid (2024/2025 Audiitorkogu andmed: audit ca 8400 eurot, ülevaatus ca 2900 eurot), siis nende üheksa ettevõtte audiitorkontrolli kulu on ca 37 000 eurot. 

Audiitorkontrolli aruande esitamine kahe aasta tagant ei ole samuti võimalik tulenevalt raamatupidamise direktiivist. Majandusaasta aruannet koostatakse kord aastas ning kui piirmäära kriteeriumitest tulenevalt on ettevõttel audiitorkontrolli kohustus, siis tuleb ka see läbi viia iga-aastaselt. 

Järeldus

Kõik avaliku huvi üksuste, keskmise ja suurettevõtete raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditi kohustusega tulenevalt raamatupidamise direktiivi nõudest.  VKE erandi sätestamine valdusettevõtetele  

• seaks ebavõrdsesse seisu võrreldes teiste äriühingutevormidega emaettevõtetega,  

• sellist erisust ei võimaldata meie naaberriikides,  

• mõjutatud ettevõtete hulk ja kaasnev auditeerimise kulu on väga väikesed (kümmekond ettevõtet) 

• selliste erisuste tegemine on iseloomulik pigem maksuparadiisi staatusega riikidele, mida Eesti ei ole,  

• me ei poolda erisuste süsteemi loomist, mis teeb reeglid keerulisemaks, 

seega ei pea me kohaseks valdusettevõtetele audiitorkontrolli erisuse loomist.