Kestliku arengu eesmärgid on ÜRO poolt kehtestatud raamistik, mis hõlmab majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast tasakaalu, näiteks kliimamuutuste leevendamist, ebavõrdsuse vähendamist ja vastutustundlikku majandamist. ESG põhimõtted on eelkõige ettevõtete ja organisatsioonide, aga ka riikide tasandil rakendatav lähenemine, mis toetab samu sihte: keskkonnahoid, sotsiaalne vastutus ja läbipaistev juhtimine. ESG on seega tööriist kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks.
Kestlik areng on Eestile oluline ning riigi poliitikakujunduses järgitakse keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava põhimõtteid. Eesmärgid lähtuvad riigi tasandi strateegiatest ning tegevuspõhisest eelarvestamisest.
Eesti emiteerib võlakirju harva. Väikese emitendina pööratakse tähelepanu eelkõige võlakirjade likviidsuse tagamisele, mistõttu temaatiliste või märgistatud võlakirjade emiteerimist ei ole praegu plaanis.
Säästva arengu aruanne
ÜRO hindab kõigi 193 liikmesriigi edenemist säästva arengu eesmärkide saavutamisel alates nende vastuvõtmisest 2015. aastal. Eesti asub 2025. aastal 17. kohal. ÜRO üleilmseid säästva arengu eesmärke viiakse Eestis ellu strateegiast "Eesti 2035" lähtuvalt. Tõetamm näitab, kui kaugele eesmärkide täitmisega on jõutud.
Säästva arengu aruande edetabel 2025
ÜRO SDG indeks hindab riikide edenemist ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisel.
Loe lähemalt
Säästva aruande riigi profiil 2025
Riigi profiil annab ülevaate Eesti edenemisest kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkide lõikes.
Loe lähemalt
Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis
Ülevaade koondab info selle kohta, kuidas Eesti rakendab ÜRO 2030 tegevuskava eesmärke.
Loe lähemalt
Kestlikkuse komponendid
Keskkonnaalased tegurid (E)
Energiakasutus ja -julgeolek, süsinikuheitmed ja saastus, jäätmekäitlus, loodusvarade majandamine, elurikkus ja ökosüsteemid, säästev põllumajandus ja toiduohutus.
Loe lISAKS
Sotsiaalsed tegurid (S)
Ligipääs põhiteenustele, demograafia, haridus, tervis ja toitumine, töötajate tingimused, vaesus ja ebavõrdsus, sotsiaalne kaitse, kogukonna mõju.
Loe lISAKS
Juhtimistegurid (G)
Majanduskeskkond, riigivalitsemise kvaliteet, regulatiivne raamistik, institutsioonide tugevus, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, läbipaistvus, valitsemiskriteeriumid, altkäemaksu ja korruptsioonivastased poliitikad, strateegiline jätkusuutlikkus.
Loe lISAKS
