Tulemusi mõjutas eelkõige maksulaekumiste kasvu aeglustumine, samal ajal kui tööturg püsis tugev ja maksutulu kasvu toetas palgakasv. Samas viitavad majandus- ja tarbijakindluse nõrgenemine ning tarbimise ebaühtlane areng ettevaatlikumale väljavaatele.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulude ning kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli aprilli lõpuks 67 miljonit eurot, Tervisekassa osa sellest 50 miljonit ja Töötukassa 17 miljonit eurot. Järgmistel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu seis püsib tugev. Aprilli lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,9 protsenti, järgides küll tavapärast hooajalist liikumist, kuid jäädes varasemate aastatega võrreldes madalamaks.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli aprilli lõpuks 89 miljoni euroga ülejäägis, mis on aastatagusega võrreldes 25 miljonit eurot väiksem eelkõige kasvanud kulude tõttu. Aasta lõikes ootame siiski veidi väiksemat puudujääki kui eelmisel aastal.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus 667 miljoni euroni, mis on 37 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Aprillis jätkus puudujäägi süvenemine, kuna maksutulude kasv aeglustus 3,7 protsendini ning suurenesid riigieelarvest makstavad toetused ja ülekanded. Käesoleval aastal ootame kaitsekulude suurenemise tõttu puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Palgakasv toetab ostujõudu
Aprillis tasuti riigieelarvesse 1,26 miljardit eurot makse, mis on mullusest 3,7 protsenti enam. Maksutulu mõjutasid peamiselt palgakasv, maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine ning käibemaksumäära tõusu jätkuv mõju. Samas on mõnevõrra halvenenud majandususalduse väljavaade.
Palgafond kasvas aprillis 5,7 protsenti, kuigi võrreldes eelmise aastaga töökohtade arv veidi vähenes. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks vähenes aprillis kolmandiku võrreldes eelmise aastaga, sest pangad ei jaotanud sel aastal kasumit. Suurima panuse andsid finants- ja kindlustussektor, info ja side ning kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse ettevõtted.
Majandususaldus ja tarbijate kindlustunne nõrgenesid aprillis mõnevõrra geopoliitilise ebakindluse tõttu. Madal tarbija kindlustunne võib piirata suuremate ostuotsuste tegemist, kuigi keskmine palgakasv ületas aprillis hinnatõusu ning toetas keskmist ostujõudu.
Käibemaksutulu kasvu toetab jätkuvalt ka eelmise aasta 1. juulil jõustunud maksumäära tõus. Seetõttu võrreldakse tänavust tasumist osaliselt perioodiga, mil kehtis veel madalam käibemaksumäär. Käibemaksu tasumist mõjutas sarnaselt märtsile enim jae- ja hulgikaubandus. Hulgikaubanduses oli kasv laiapõhjaline ning jaekaubanduses toetasid tasumist mootorsõidukite müügi elavnemine ja mootorikütuste jaemüük.
Impordilt tasutud käibemaksu kasv aeglustus aprillis pärast aasta alguse kiiremat kasvuperioodi. Suuremahuliste imporditehingute ajastus on kuude lõikes ebaühtlane ning seetõttu oli kasvutempo aeglustumine ootuspärane.
Piiriüleselt e-kaubanduselt ja digitaalsetelt teenustelt tasutud käibemaks jätkas kiiremat kasvu kui käibemaksutulu tervikuna. Aprillis suurenes sellelt allikalt tasutud käibemaks ligi kolmandiku võrra ning osakaal kogutulus kerkis 9 protsendi lähedale. Kasvu taga olid nii välismaistest veebipoodidest tehtud ostud kui ka rahvusvaheliste digitaalsete teenuste laialdasem kasutamine.
Tarbimine aeglustub kütusesektoris
Aprillis oli Eestis jätkuvalt Baltikumi soodsaim diislikütus, mis aitas vähendada hinnatõusu survet aktsiisilaekumisele. Samas on sõiduautode müük jätkamas taastumistrendi.
Kütuseaktsiisi laekus 47 miljonit eurot. Nii diisli kui ka bensiini jaemüük langes enamikes Eesti maakondades, diisel oli 32 protsenti ja bensiin 9 protsenti kallim kui mullu. Kokku vähenes aprillis jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4 protsenti.
Kõrgemate hindade negatiivne mõju tarbimisele on suuresti ootuspärane. Kui lühiajaliselt võib suurenenud kulu kütusele kompenseerida säästude või teiste kaupade väiksema tarbimise arvelt, siis mida pikemaks muutub kõrgendatud hindade periood, seda enam tekib struktuurseid muutuseid ka tarbijate käitumises. Kui kütuste hinnad ei jõua tagasi kriisieelsele tasemele, on ka tulevastel kuudel oodata tarbimise vähenemist või vähemasti kasvu aeglustumist.
Mootorsõidukite registreerimistasu laekus aasta esimese nelja kuuga 24,2 miljonit eurot, sealhulgas 6,8 miljonit aprilli. Sõidukite esmaregistreerimiste tase jätkas aprillis paranemist, jõudes 95 protsendini 2024. aasta sama perioodi mahust. Alates märtsist on kasvanud elektrisõidukite osakaal uute registreeringute seas, mis viitab ühelt poolt tarbijate eelistuste nihkumisele, aga mida võib seostada ka kõrgemate kütusehindadega.
Mittemaksulisi tulusid laekus nelja kuuga 523 miljonit eurot, mis on 84 miljonit eurot vähem kui aasta varem, peamiselt väiksema välistoetuste, finantstulude ning CO2 kvooditulu laekumise tõttu.
Riigieelarve kuludest täidetud 29 protsenti
Riigieelarve kogukulu aprillis oli 1,541 miljardit eurot ehk 3,2 protsenti suurem kui aasta tagasi. Enamasti on kululiikide maht kasvanud planeeritud tempos, kuid madalam oli investeeringute ja majandamiskulude kasutus, vastavalt 25,2 ja 31,8 protsenti. Madalamad kulutused on olnud peamiselt kaitsevaldkonnas.
Aasta alguse investeeringute madal tase on tavapärane ning kuised kulud võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt hangete ajastusest. Finantskulud, sh intressikulud vähenesid madalama reservide taseme tõttu 1,5 protsenti. Sotsiaaltoetused kasvasid ligi 5,2 protsenti, sealhulgas pensionikulud 5,4 protsenti.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja
