Aruande loomise etapid
1. Kõrgeima juhtkonna kohustus
Igasuguse algatuse, sealhulgas kestlikkusaruande koostamise edu tagab kõrgeima juhtkonna pühendumus. Kestliku mõtteviisi juurutamisel tuleks ESG-d rakendada pööratud järjekorras: G (governance) – juhtkond seab suuna, S (social) – inimeste teadlikkus võimaldab saavutada eesmärke, E (environment) – kõik eelnev mõjutab keskkonda eeldatavasti positiivselt.
2. Sidusrühmade tuvastamine ja nende ootused
Välja tuleb selgitada ettevõtte jaoks põhilised sidusrühmad, nende ootused ja suhtumine. Aruande jaoks vajaliku teabe kogumiseks on tarvis tuvastada väärtusahela peamised osalised ja kujundada süsteem nendelt andmete saamiseks.
3. Asjakohaste kestlikkusprobleemide tuvastamine ja hindamine
Järgmine samm on välja selgitada ettevõtet mõjutavad kestlikkuse riskid, mõjud ja võimalused ning neid hinnata, tuvastamaks tähtsaimad, mis tuleb aruandes lahti kirjutada.
4. Andmete kogumine ja aruande kirjutamine
Kui asjakohased kestlikkusega seotus riskid, mõjud ja võimalused on tuvastatud ning tähtsuse järgi pingeritta seatud, on aeg koguda aruande koostamiseks vajaminevad andmed.
5. Aruande ülevaatamine ja heakskiit
Enne kestlikkusaruande avaldamist on viimane samm selle ülevaatamine, heakskiitmine ja audiitorkontroll.
6. Suhtlemine ja tagasiside
Lõpuks, kui aruanne on avaldatud, tuleks seda sobival viisil tutvustada ettevõtte sidusrühmadele ja koguda nendelt tagasisidet.
Kestlikkusaruandluse teekaart
Protsessijoonis kestlikkusaruande koostamiseks valmistumisest kuni audiitorkontrolli läbinud aruande avalikustamiseni:
Valik valmis kestlikkusaruandeid
Esimesed ESRS-ide kohaselt koostatud kestlikkusaruanded on avalikustatud. Oleme need siia koondanud ning lisanud ka lingid, et nende aruannete leidmine oleks lihtne. Kui sinu ettevõtte aruanne on jäänud tähelepanuta, siis anna, palun, kindlasti teada aadressil [email protected]!
Raamatupidamise seadusest tulenev kohustus ESRS-i põhine kestlikkusaruanne 2024. aasta kohta koostada oli kümnel ettevõttel, kuid oli ka ettevõtteid, kes aruannet vabatahtlikult koostasid. Viimaste seas oli neid, kes tegid seda ESRS-idega kooskõlas; neid, kes võtsid ESRS-e küll aluseks, kuid päris ESRS aruanne veel ei olnud; samuti neid, kes lähtusid kas GRI standardist või EMAS määruses nõutust.
Loetelus on ka mõned sellised aruanded, kus erinevaid kestlikkuse teemasid oli majandusaasta aruandes avatud mingit konkreetset standardit järgimata (või polnud seda eraldi välja toodud).
Lisatud nimekiri ei ole kindlasti täielik ning vabatahtlike standardite puhul on ka keeruline hinnata mõnele standardile vastavust, kuna nende osas ei ole üldjuhul läbi viidud audiitorkontrolli. Igal juhul on nende ettevõtete püüdlused olla oma tegevuses läbipaistev tunnustust väärt! Nimekiri hõlmab vaid Eesti ettevõtete kestlikkusaruandeid. Paljudel ettevõtetel koostavad konsolideeritud kestlikkusaruandeid emaettevõtted väljapool Eestit – neid pole siin tabelis välja toodud.
Konkreetse küsimusega palume pöörduda järgmiselt:
- Kestlikkusaruande regulatsioon, koostamine ja audiitorkontroll: [email protected]
- Kliimamuutus, Reostus, Vee- ja mereressursid, Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid: [email protected]
- Ringmajandus ja ressursid, Töötajad, Kogukonnad, Lõpptarbijad, Äri valitsemine: [email protected]
Viimati uuendatud 06.05.2026
