Avan teile, miks on rahapesu ohtlik kuritegu ja mis juhtub siis, kui sellega ei võidelda. Mõistan täielikult muret riigi andmebaasides töödeldavate andmete ja nende võimaliku väärkasutamise pärast – selleks on seadusandja juba sätestanud nii sisemised kui ka välised turvameetmed. Täiendavate ettepanekute kaudu vähendame riske veelgi.
Sügisel valminud riiklik rahapesu tõkestamise riskihinnang tuvastas, et Eesti peamine rahapesu risk seondub teistes riikides toime pandud kuritegudest teenitud tulu pesemisega läbi Eesti süsteemi. See tähendab, et lisaks kohalikule rahale jõuab Eestisse veelgi suurem hulk kuritegelikku tulu välisriikidest, mis kokku on hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot aastas. Viimase statistika kohaselt suudab riik aastas konfiskeerida kõigest umbes 6 miljonit eurot. See vahe on üüratu.
Eesti Pank tegi 2025. aastal analüüsi, mida tähendas majandusele – eelkõige tarbijahindadele – II pensionisambast väljamaksete tegemine. Majandusse tuli korraga 1,34 miljardit eurot ja selle mõjul kasvasid tarbijahinnad 1-2% kvartalis1. 300-400 miljonit eurot kuritegelikku tulu iga-aastaselt meie majandusruumi on seega olulise mõjuga hindadele.
See mõjutab vähemal või rohkemal määral meid kõiki. Teie, kes te soovite osta korterit, peate maksma suurema summa, sest keegi on valmis selle kuritegeliku tuluga kallimalt ära ostma. Teie, kes te soovite teha ausat äri, kannatate, sest keegi teine müüb asju või pakub teenust soodsamalt, sest teda abistab „kassas“ olev pesemist vajav kuritegelik raha. Osa kuritegelikust rahast „investeeritakse“ uutesse kuritegudesse. 30 miljonist kelmusega välja petetud eurost läheb pool „dividendideks“ ja pool investeeritakse uutesse petukõnesid tegevatesse inimestesse ja lahendustesse. Meie aga jääme veelgi rohkem rahast ilma.
Need kõik on rahapesu mittetõkestamise väga otsesed mõjud.
Hinnang meie rahapesu tõkestamisele oli napilt positiivne
Eesti ja kõik teised riigid peavad regulaarselt läbima rahvusvahelise rahapesu tõkestamise hindamise. Eesti viimane hindamine lõppes 2023. aastal tulemusega, mis oli meile pealtnäha positiivne. Tegelikkuses pääsesime aga üle noatera, et meid oleks rahvusvaheliselt nimetatud riigiks, kelle rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole piisavad – ehk oleksime sattunud n-ö halli nimekirja. Euroopa riikidest on hallis nimekirjas olnud Serbia, Malta, Bulgaaria, Horvaatia jne.
IMF on kirjeldanud 2021. aastal, et hall nimekiri tähendab riigi jaoks sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kahanemist vahemikus 4,6%-10,6%.2 Ja seda, mida majanduslangus tähendab, mäletame lähiminevikust väga hästi. Lisaks SKT vähenemisele kallineks raha hind Eesti jaoks kapitaliturgudel ehk raha, mida peame laenama riigina 4,5% eelarvemiinuse korral või inimesed ja ettevõtted oma investeeringuteks ja kulutusteks, oleks oluliselt kõrgema intressiga. Pangad võivad kaotada korrespondentsuhteid, mis muudaks teatud vääringutes arveldamise võimatuks. Eesti inimesed ei saaks avada teiste riikide finantsettevõtete juures kontosid või võtaks see aega nädalaid ja kuid. Väheneksid välisinvesteeringud.
Seega on rahapesu vastane võitlus meie kõigi huvides.
Danske õppetunnid
Riik tegi 2018. aastal Danske Bank A/S Eesti filiaali rahapesu skandaali järgselt süvaanalüüsi.3 Selle põhileid oli, et riigil puudus rahapesu tuvastamise ja seire strateegiline võimekus ning see tuleb luua. Seejuures viidati riigi piiratud võimekusele tuvastada kõrgendatud rahapesu riskiga ülekandeid ja nendele kohaselt reageerida ning tuvastada rahapesu skeeme ja kanaleid. Raport esitati ka valitsusele ning arutelude tulemusel otsustati selline võimekus ehitada RAB-i.
Peale mahukat tööd oleme jõudnud seaduse eelnõuni, mis sellist analüüsi teha võimaldaks. Valearusaam on, et analüüsi tegemiseks tekib superandmebaas. Riigikogu menetluses olevat eelnõud lugedes on näha, et tegelikult ei ole algsest suunisest palju järgi jäänud. Eelnõuga antaks RAB-ile võimalus kasutada pseudonüümitult (NB!) andmeid, millest enamik käib ainult juriidiliste isikute kohta ja/või on avaandmed. Riigikogu saabki nüüd otsustada, kas ja milliseid tööriistu saame rahapesu tõkestamiseks kasutada.
Rahapesu andmebürood tegutsevad üle maailma samadel alustel
Selle kõige keskel on RAB. Rahapesu andmebüroo (inglise keeles Financial Intelligence Unit; FIU) ei ole Eesti spetsiifiline asutus, neid on maailmas 182. FIU-de süsteem loodi juba 1996. aastal, eesmärgiga tuvastada peitkuriteod, milles puudub kannatanu või kus kannatanu kuriteost ei teavita. Esialgu oli peamiseks kuriteoobjektiks narkokuritegevus, hiljem terrorismi rahastamine, korruptsioon, maksukuriteod, inimkaubandus jne. Oluline roll pandi erasektorile, kes pidid tuvastama rahapesu ja/või sellele eelnenud kuriteole viitava kahtluse ning sellest FIU-d teavitama.
FIU ülesandeks sai selles ahelas saabunud teadete analüüs ehk operatiivtasandi analüüs. Operatiivanalüüs on tegevus, milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet (sh läbi päringute pankadesse) konkreetsete sihtmärkide tuvastamiseks, teatud tegevuste või tehingute jälgede ajamiseks ning seoste kindlakstegemiseks nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude ning terrorismi rahastamise vahel. Rahvusvaheline standard ja EL-i õigusaktid näevad ette, et FIU-del peab olema maksimaalselt lai ligipääs finants-, haldusõiguslikele ja kriminaalteabele. Õigus on küsida ka pangakonto väljavõtteid ja seda ka EL-i FIU-del. 2027. aasta juuliks üle võetav 6. rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab sõnaselgelt, et FIU-del peab olema viivitamatu ja otsene ligipääs rahaülekannete informatsioonile.
Lihtsamini öeldes – FIU peab võtma vastu rahapesu kahtluse teate, seda analüüsima, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid, ning edastama seejärel kuriteo tunnuste esinemisel informatsiooni uurimisasutustele.
Ka Eesti RAB on teinud alates 2000. aastast pankadesse päringuid ja küsinud seaduse alusel välja pangakonto väljavõtteid. Pangakonto päringud on RAB-i siseselt logitud ja nende tegemisele eelneb mitmetasemeline valideerimisprotsess ehk süsteemi kompromiteerimiseks ei piisa ühest inimesest. Perioodil 2022-2024 tegi RAB täitmisregistri kaudu umbes 4000 pangakonto päringut, ca 400 unikaalse füüsilise ja ca 1000 unikaalse juriidilise isiku suhtes. See ei ole 30 000 päringut, nagu avalikkuses on väidetud. Võrdluseks olgu öeldud, et Eestis elanikke on ca 1,3 miljonit, registreeritud juriidilisi isikuid ca 364 000, lisaks pankade mitteresidentidest kliendid – ehk päringuid on tehtud kaduvväikse osa isikute kohta. Lausjälgimisest on asi väga kaugel.
RABi tegevust kontrollitakse
RAB-il on olemas sisemised kontrollimehhanismid ja RAB-i üle teeb järelevalvet andmekaitse inspektsioon. RAB-i üle teeb haldusjärelevalvet ka RAM ja oleme parasjagu auditeerimas RABi sisekontrolli toimimist. Et anda inimestele veelgi suuremat kindlustunnet, et andmete kasutamine toimub seaduspäraselt, oleme koos RABiga teinud ettepaneku seaduse täiendamiseks selliselt, et:
- RAB hakkab tegema iga-aastaseid ülevaateid Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile;
- RABi eraldab enda eelarvest püsivad vahendid AKI-le ja AKI hakkab pangakonto päringute õiguspärasust regulaarselt kontrollima;
- täitmisregistri kaudu tehtud pangakonto päringud tehakse puudutatud isikule teatud aja möödudes kättesaadavaks ja
- iga isik saab igal ajal pöörduda AKI poole, et viimane kontrolliks, kas tema andmeid on töödeldud õiguspäraselt.
Kokkuvõtvalt – rahapesu tõkestamine ei saa olla ega olegi mõne ametniku erahuvi, vaid kuritegevuse takistamine on meie kõigi – kogu ühiskonna huvides. Paratamatult on selleks järelevalveasutustel vaja tööriistu ja need peavad kaasas käima kurjategijate võimaluste ja võimekuse kasvuga. Tõele au andes ei ole me riigina pärast viimast rahvusvahelist hindamist seda võimekust kasvatada suutnud. Ka nn Danske Banki õppetunnid on suures või olulises osas rakendamata.
Saame rahapesu tõkestada ja vältida rahapesust tulenevaid tagajärgi vaid meetmetega, mis on meie käsutuses. Riigis on entusiastid ja eestvedajad, kes teevad enda tööd hingega ja riigi parimates huvides. Eelmisel korral õnnestus meil hallist nimekirjast pääseda, sest need inimesed pigistasid kohati kivist vee välja. Kui otsustame riigina teatud rahapesu tõkestamise tööriistad välistada, peame taluma ühiskonnana üheskoos ka tagajärgi.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Evelyn Liivamägi, finants- ja maksupoliitika asekantsler
Loomise kuupäev: 23.03.2026
