Detsembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 532 miljoni euroni ehk 1,3 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis vastas täpselt rahandusministeeriumi suveprognoosile. Maksutulu kasvu vedas 2025. aastal riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks.
Vaatamata suurenenud riigikaitselistele kulutustele vähenes valitsussektori eelarvepuudujääk maksulaekumiste toel eelneva aastaga võrreldes poole protsendi võrra SKPst. Samas püsib riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline ning sel aastal süveneb defitsiit jätkuvalt kasvavate kaitsekulude tõttu.
Valitsussektori eelarvepuudujääk koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.
Sotsiaalkindlustusfondide finantsseis oli aasta lõpus rahuldav. Tervisekassa lõpetas aasta 88 miljoni eurose puudujäägiga. Puudujäägi põhjuseks on kulude kiire kasv, mida on vedanud tervishoiuteenuste kallinemine eriti pärast koroonakriisi ja teenusevaliku laienemine. Kuigi tegemist on viimase 15 aasta sügavaima miinusega, on tulemus prognoositust siiski parem. Aasta kokkuvõttes laekus ootusest veidi paremini sotsiaalmaksu ning ka tervishoiuteenustele kulus vähem. Muud kulud, nagu ravimid, erinevad hüvitised ja asutuse enda tegevuskulud olid ootuspärased.
Kuna sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja muud tulud ei suuda enam kuludega sammu pidada, püsib Tervisekassa finantsseis keerulisena ka lähiaastatel. Sarnast puudujääki planeeritakse ka järgmisteks aastateks. Tervisekassa aastakulud on üle 2,5 miljardi euro ning reservide maht veidi üle 600 miljoni euro.
Töötukassa seis on samuti prognoositust parem, lõpetades aasta 19 miljoni eurose ülejäägiga. Töötuskindlustusmakseid on laekunud ootuspäraselt ning hüvitiste kulu on kooskõlas turuolukorraga. Oodatust vähem on kulunud tööturuteenustele ja asutuse tegevuskuludele. Töötukassa kogukulud lähenevad miljardile eurole ning reservide maht on sarnaselt Tervisekassale veidi üle 600 miljoni euro. Lähiaastateks prognoositakse Töötukassale väikest ülejääki.
Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kasvas aasta lõpuks 83 miljoni euroni, mis vastas täpselt viimasele majandusprognoosile. 2024. aastaga võrreldes oli puudujääk samas veidi väiksem, mis on tingitud peamiselt suurenenud tulumaksu ning maamaksu laekumisest. Käesoleval aastal ootame kohalike omavalitsuste eelarveseisu jätkuvat paranemist.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus aasta lõpuks 379 miljoni euroni, mis aasta lõpus kasvanud kulude tõttu ületas veidi prognoositud taset. Eelneva aastaga võrreldes aitas eelarve olukorda parandada tugev maksulaekumine. Seevastu käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude suurenedes puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksutulu tasuti eelarvesse prognoositust veidi rohkem
2025. aastal tasuti riigieelarvesse 15,5 miljardit eurot makse, mis on 10,9 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve maksutulu täitmine vastab viimasele rahandusministeeriumi prognoosile, ulatudes 100,3 protsendini. Peamisteks maksutulu mõjutavateks teguriteks olid palgakasv, maksumäärade muutused, majandususalduse mõõdukalt positiivne väljavaade ning alkoholiaktsiisi ettevarumine enne aktsiisimäära muutust.
Palgad kasvasid eelmisel aastal 5,1 protsenti, töökohtade arv oli väikeses languses. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Maksutulu kasvu vedas aastavaates riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks, mis suurenes võrreldes 2024. aastaga 384 miljonit eurot ehk 53 protsenti.
Ühekordse tegurina suurendas kõrgem tulumaksumäär aastaga juriidilise isiku tulumaksu laekumist 16,9 protsenti, 2026. aastal on seega oodata olulist tulu langust. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu aastakasv võrreldes 2024. aastaga ulatus 168 miljoni euroni. Suurima panuse andsid finants- ja kindlustusettevõtted, kaubandus ning info ja side sektor.
Kindlustunne majanduses paranes
Eelmisel aastal paranes kindlustunne majanduses ning ka detsembris jätkas majandususaldusindeks tõusu, toetades maksulaekumist. Kindlustunde paranemist täheldati kõigis peamistes sektorites – nii tööstuses, ehituses, kaubanduses kui ka teenuste sektoris ning tarbimises.
Ligi kolmandik suurima tarbimismaksu, käibemaksu 2025. aasta 8,6-protsendilisest kasvust tulenes standardmäära tõusust 24 protsendile. Sektoritest enim vedasid aastavaates käibemaksu tasumise kasvu kinnisvarasektor ja aktiivne ehitussektor.
Käibemaksutulu kasvu toetas ka piiriülese e-kaubanduse tugev tõus, millelt tasutud käibemaks suurenes aastaga veerandi võrra. Piiriülese e-kaubanduse roll on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud, ulatudes 2025. aasta lõpus hinnanguliselt 15 protsendini Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulust. Samal ajal suurenes piiriülese e-kaubanduse käibemaksu osakaal kogu käibemaksutulus 6 protsendini.
Aastaga suurenes ka impordilt tasutud käibemaks kümnendiku võrra, mida toetasid peamiselt riigikaitselised soetused. Impordilt tasutud käibemaks moodustab 9 protsenti kogu käibemaksutulust, millest kaks kolmandikku on seotud erasektori impordiga.
Kütuseaktsiisi tulu mõjutab eelkõige kütuse hinnadünaamika, mida mõjutavad nii aktsiisimäärad, nafta maailmaturu hinnad kui ka turukonkurents. Detsembris langesid kütuse hinnad võrreldes novembriga 2 protsenti ja võrreldes eelmise aastaga 8 protsenti. Diislikütus oli Eestis jätkuvalt Baltikumi odavaim ning bensiini hind püsis madalam kui Lätis. Mootorikütuse jae- ja hulgimüük kasvasid detsembris aastatagusega võrreldes vastavalt 4,5 protsenti ja 7,5 protsenti.
Detsembris suurendas alkoholiaktsiisi maksutulu alkoholi ettevarumine enne 2026. aasta jaanuari 10-protsendilist aktsiisimäära tõusu. Alkoholi soetati detsembris sarnases mahus kui aasta varem, mis tõenäoliselt vähendab aktsiisitulu 2026. aasta esimesel poolel sarnaselt 2025. aastale. Kokku laekus alkoholiaktsiisilt maksutulu detsembris 9,8 protsenti enam aktsiisimäära tõusu tõttu kui eelmise aasta detsembris.
Tubakaaktsiisi tõus alates 2026. aasta jaanuarist toodete ettevarumist ei põhjustanud, pigem on näha trendi tarbijate eelistuste muutustes. Sigarettide tarbimine on jätkuvalt vähenenud ning alternatiivsete tubakatoodete eelistamine on mõnevõrra tõusnud. 2025. aastal lubati tarbimisse kokku 6,6 protsenti vähem sigarette kui aasta varem.
Kokku laekus automaksust – mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust – esimese kehtimisaastaga 151 miljonit eurot, millest on maha arvestatud tagasiküsitud summad ning maksusoodustused. Mootorsõidukimaksu laekus riigieelarvesse vastavalt viimasele rahandusministeeriumi prognoosile 87 miljonit eurot. Registreerimistasu laekus aastaga 64 miljonit eurot, sellest 5,1 miljonit detsembris, mida on vähem kui prognoositud. Alalaekumise on põhjustanud oodatust väiksem sõiduautode müük 2025. aastal. Sõiduautode tehingute vähenemise põhjustas oodatust suurem sõidukite etteostmine 2024. aasta lõpus ning automaksu kehtimisega seotud ebakindlus, millega on kaasnenud ostuotsuse edasilükkamine.
Mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelneva aasta taset viiendiku võrra välistoetuste ning kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu. Kasvu põhjuseks oli muuhulgas ka sõidukite registreerimistasu kehtestamine.
