Norstati läbi viidud uuringu eesmärgiks oli võrrelda, kuidas on aastaga muutunud Ida-Virumaa elanike teadlikkus õiglase ülemineku protsessist ning taju selle mõjudest. Vastustest selgus, et inimeste enesehinnanguline teadlikkus õiglasest üleminekust on kasvanud ligi 13%. Teadmised on laienenud kõige enam noorema elanikkonna seas vanuses 18–34 aastat, kelle hulgas on õiglase ülemineku teemadega kursis nüüd ligi 20% rohkem inimesi, kui jaanuaris.
“Positiivse muutusena näeme ka seda, et venekeelsete elanike enesehinnanguline teadlikkus on eestikeelsete idavirulastega võrdsustunud, jõudes samuti 80%-ni elanikkonnast. See kajastus kenasti ka õiglase ülemineku fondi taotlusvoorudel, kus venekeelse taustaga ettevõtlikud ja ühiskondlikult aktiivsed kohalikud elanikud on aasta vältel aina usinamalt projekte esitanud ja rahastust ka saanud,” kommenteeris õiglase ülemineku fondi koordinaator Ivan Sergejev.
Sergejevi sõnul ehkki õiglase ülemineku fondist toetatud investeeringute tulemusi näeb suuremas mahus realiseerumas alles lähiaastatel, on üht-teist ellu viidud juba ka tänavu. “Nii teadlikkuse kasvu kui ka arenema hakanud projektide koosmõjul on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes tajuvad õiglase ülemineku mõjusid piirkonnale positiivsena,” lisas Sergejev.
Uuringust selgus, et veel aasta alguses kõige kriitilisemalt meelestatud vanuserühmas, ehk 35-44 aastat vana inimeste seas on nüüd 15% rohkem neid, kes arvavad, et õiglane üleminek avaldab Ida-Virumaa piirkonnale ja majandusele positiivset mõju (kokku on neid nüüd üle 40%). Kõvasti üle poole, ehk ligi 79% noori vanuses 18-24 ja ligi 60% noori vanuses 25-34 tajuvad õiglase ülemineku mõju piirkonnale samuti positiivsena.
„See näitab, et inimesed tunnevad muutuste toimumist ning et õiglane üleminek ei tähenda ainult majanduse ümberkorraldamist, vaid ka uute võimaluste loomist ning neid võimalusi märgatakse aina rohkem,” kommenteeris Ivan Sergejev.
Sergejev lisas, et noorema elanikkonna optimistlikum suhtumine mängib Ida-Virumaa arengus kindlasti olulist rolli ning on võtmetähtsusega, et pidurdada rahvastiku väljavoolu ning tuua maakonda tagasi sealt pärit talenti – just noortel on potentsiaal kujundada Ida-Virumaast atraktiivne ja majanduslikult konkurentsivõimeline piirkond.
Uuringust tuli välja, et aastaga on muutunud ka seosed, mida õiglasele üleminekule omistatakse. Kui veel jaanuaris nimetati peamisteks üleminekuga seostuvateks märksõnadeks “töökohtade kadumist”, “põlevkivisektori hävitamist” ning “mittepiisavat rahastust”, siis novembri seisuga tulid esile hoopis “uued töökohad”, “uued võimalused”, “innovatsioon ja investeeringud”.
“Mõistagi on jätkuvalt inimeste mureks üldine hinnatõus, koondamiste või ettevõtete sulgemise hirm, kuid näeme põhimõttelist Ida-Viru elanikkonna mõtteraamistiku muutumist, kus päevakorda kuuluvad nüüd ka sellised mõisted nagu “uute ettevõtete teke”, “ümberõppimise võimalused” ja “roheline majandamine”. Siit on õiglase ülemineku ellu viimisega palju kindlam edasi minna,” sõnas Sergejev.
Õiglase ülemineku fondi tegevuste kohta saab lisaks lugeda: https://www.idavirufond.ee/
