Riigikogu kinnitab igal aastal piirmääraga eelarve, mida ületada ei tohi, kuid mille kasutamist võib aasta võrra pikendada. Piirmääraga eelarve jääk oli 379 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti lõplikust riigieelarvest.
Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd märkis, et ministeeriumid ajastavad oma tegevusi järjest täpsemalt ning viivad kavandatud tegevused ellu õiges eelarveaastas.
„Tegemist on viimase kuue aasta madalaima tasemega, seega viimastel aastatel rakendatud meetmed jääkide vähendamiseks on olnud tulemuslikud. Võrreldes eelmise aastaga on jääk vähenenud kolmandiku võrra,“ ütles Mäemurd.
Eelarvejääkide ülekandmine
Minister saab oma käskkirjaga pikendada piirmääraga eelarve kasutamist ühe aasta võrra. 2025. aasta eelarvest kannavad ministrid ja põhiseaduslike asutuste juhid 2026. aastasse esialgsetel andmetel üle 295 miljoni euro. Aasta varem kanti üle 524 miljonit, seega on ülekantavate vahendite maht vähenenud peaaegu poole võrra.
Enim vähenes ülekantav summa haridus- ja teadusministeeriumis, kus see kahanes võrreldes eelmise aasta maiga 66 miljonit eurot. Eelmisel aastal korrigeeriti eestikeelsele haridusele ülemineku rahastuse ajastust ning ministeerium planeeris kulud täpsemalt vastavatesse aastatesse. Sellele järgnes kaitseministeerium, kus ülekantav summa vähenes 58 miljonit eurot.
Sellel aastal on ülekantavad summad oluliselt vähenenud. Kõige suurema summa kandis 2026. aastasse kaitseministeerium – 44 miljonit eurot. Kaitsevaldkonna piirmääraga eelarve on 2025. aastal 1,36 miljardit eurot, ülekantav summa moodustab sellest ligi 3 protsenti ja on osakaalu poolest valitsemisalade lõikes kõige väiksem. 2
Proportsionaalselt kandsid kõige suurema osa oma eelarvest üle riigikogu (22 protsenti), majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (14 protsenti) ning välisministeerium (13 protsenti).
2025. aasta riigieelarve kasutamine
Eelmise aasta riigieelarve lõplik kasutamata jääk oli 1,75 miljardit eurot, mis on viimase nelja aasta väikseim tulemus. Võrdluseks jäi 2024. aastal eelarvest kasutamata 2,1 miljardit eurot. Kasutamata osa moodustas 2025. aastal ligikaudu 8 protsenti lõplikust riigieelarvest.
„1,2 miljardit eurot kasutamata eelarvest on seotud tuludest sõltuvate kuludega. Kehtiva metoodika järgi loetakse jäägiks ka mitmeaastaste projektide kogu kasutamata eelarve, sealhulgas see osa, mille kasutamine oli algselt kavandatud järgnevatesse aastatesse,“ selgitas Mäemurd.
Rahandusministeerium analüüsib käesoleval aastal tuludest sõltuvate kulude arvestamise metoodikat, et see peegeldaks veelgi täpsemalt tegelikku eelarvekasutust.
Detailne info jääkide kohta on leitav riigieelarve juhtimislaualt.
