Juuli lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääk 965 miljonit eurot, mis moodustab 2,2 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise aastaga võrreldes oli puudujääk 0,6 protsendipunkti suurem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulude ning kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli juuli lõpuks 70 miljonit eurot, millest 51 miljonit moodustas Tervisekassa. Aasta lõpuks prognoositakse 90 miljoni eurost puudujääki ning hetkeseis näitab sellel kursil liikumist.
Töötukassa 19 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane, sest kasutusele võeti töötushüvitise baasmäär, mis asendas töötutoetuse. Üleminekuperioodil katab riik mõlema süsteemi kulud. Tööturu olukord on jätkuvalt hea – juuli lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,7 protsenti. Aasta algusest on muutus järginud tavapärast hooajalist trendi, kuid püsinud varasemate aastatega võrreldes madalam.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli juuli lõpuks 46 miljoni euroga ülejäägis, kuigi seda oli 73 miljonit eurot vähem kui aasta varem kulude kasvu tõttu. Kogu aasta kokkuvõttes prognoositakse siiski eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemat eelarvepuudujääki.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus juulis 941 miljoni euroni, mis on 230 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kuigi maksutulu kasv juulis kiirenes, oli kulude kasv veelgi kiirem ja eelarvepuudujääk suurenes 150 miljonit eurot.
Keskvalitsuse puudujääk kasvab aasta jooksul veelgi, sest suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksutulu kasvu taga oli juulis käibemaks
Juulis tasuti riigieelarvesse 1,35 miljardit eurot makse, mis on 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksutulu kasvu toetasid eelkõige palgakasv, maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine ning käibemaksu tugevam tasumine.
Palgafond kasvas juulis 5,8 protsenti, töökohtade arv jäi eelmise aasta tasemele. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaks vähenes juulis ligi 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Suurima panuse laekumisse andsid info ja side sektor, kaubandusettevõtted ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtted.
Käibemaksu tasumine pöördus juulis pärast juunikuu langust taas kahekohalisse kasvu. Trendi toetasid mullune madalam võrdlustase, impordi taastumine ja riigikaitseliste ostude mõju. Enne 2025. aasta juulis jõustunud käibemaksumäära tõusu tehti osa tehinguid juunis ette.
Impordilt tasutud käibemaks pöördus samuti juulis taas tõusule. Seda toetasid muu hulgas riigikaitselised soetused, mille mõju oli juulis veidi suurem kui aasta varem. Seitsme kuu kokkuvõttes on avaliku sektori impordilt tasutud käibemaks siiski mullusest oluliselt väiksem ning selle osakaal kogu impordikäibemaksus on vähenenud 27 protsendilt 10 protsendile. See peegeldab eelkõige riigikaitseliste ostude erinevat ajastust ja väiksemat mahtu võrreldes eelmise aastaga.
Tegevusaladest vedasid käibemaksu kasvu juulis jae- ja hulgikaubandus ning ehitus. Kaubanduses toetas tasumist muu hulgas mootorsõidukite ja mootorikütuste müük. Ehituses suurenes käibemaksu tasumine nii hoonete-, rajatiste- kui ka eriehituses.
Kütuseaktsiisi laekumine ületas eelmise aasta taset
Juulis laekus kütuseaktsiisi 50,3 miljonit eurot, mis on 4,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Juulis oli diislikütuse hind 16 protsenti ja bensiini hind 8 protsenti kõrgem kui mullu. Eestis oli Baltikumi soodsaim diislikütus, bensiin oli soodsam kui Lätis ja samal tasemel Leeduga.
Sõidukite registreerimistasu laekus esimese seitsme kuuga 44,6 miljonit eurot, mida on 8,7 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Juulis laekus registreerimistasu 6,8 miljonit eurot. Mootorsõidukite esmaregistreerimine on taastunud võrdlemisi kiiresti, kuid jääb endiselt alla 2024. aasta tasemele. Järelturu tehingute arv taastub aeglasemalt.
Mittemaksulisi tulusid on esimese seitsme kuuga laekunud 1,13 miljardit eurot, mida on 56 miljoni eurot vähem kui aasta varem. Vähenemise peamised põhjused on väiksem CO₂ kvooditulu, intressitulu ja varade müügitulu.
Riigi kulud kasvavad plaanipärases tempos
Riigieelarve kuludest on seitsme kuuga täidetud 52 protsenti ehk 11,03 miljardit eurot. Juuli seisuga kulutati 5,6 protsenti rohkem kui aasta varem ning eelarve täitmise maht oli 588 miljonit eurot suurem. Enamasti on kululiikide maht kasvanud plaanitud tempos.
Riik tervikuna on investeeringuteks mõeldud vahenditest seitsme kuuga kulutanud 46,2 protsenti. Aasta esimesel seitsmel kuul on investeeringute maht tavapäraselt väiksem ning see võib hangete ajastuse tõttu kuude lõikes kõikuda.
Investeeringute eelarvest on kaitseministeerium täitnud 41 protsenti ning kliimaministeerium 40 protsenti. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi aasta alguse madal investeeringute tase on põhjustatud välisvahendite aeglasemast kasutamisest, kusjuures suur osa toetuseid makstakse välja alles aasta lõpus.
Siiski on investeeringute tempo nii kliima- kui kaitseministeeriumis kiirenemas. Juulis tehti kliimaministeeriumis kaks korda rohkem investeeringuid kui aasta varem samal ajal.
Juulis kasvasid kulud võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendiku. Selle taga oli eelkõige investeeringute 110,4-protsendiline kasv. Samuti suurenesid majandamiskulud 34,3 protsenti, sest nende alla arvestatakse ka investeeringud kaitseotstarbelisse erivarustusse. Finantskulude kasvu veavad jätkuvalt intressikulud, mis tulenevad riigi laenukoormuse suurenemisest.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja
Riigirahanduse koondvaade Tableau keskkonnas: Riigirahanduse ülevaade
