Riigieelarve tulude maht oli 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Tehti kaks lisaeelarvet: esimesega suurendati tulusid 26 miljonit eurot laiapindse riigikaitse tugevdamiseks ning teisega vähendati tulusid mootorsõidukimaksu muudatuste tõttu 12,3 miljonit eurot.
Kulude ja investeeringute maht oli esialgsetel andmetel 21,1 miljardit eurot, mis on ligi kaks miljardit eurot planeeritust vähem. Kulude ja investeeringute jääk oli 2,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti eelarvest. Aasta varem oli jääk 2,14 miljardit eurot ehk 11 protsenti eelarvest.
Piirmääraga kulude ja investeeringute maht oli 5,63 miljardit eurot ning nende jääk 6,9 protsenti eelarvest, mis on nii summalt kui ka osakaalult viimase kuue aasta väikseim. Piirmääraga jäägid tekivad siis, kui planeeritud kulud või investeeringud lükkuvad edasi või jäävad tegemata. Võrreldes 2024. aastaga vähenes piirmääraga kulude jääk rohkem kui kolmandiku, 35 protsenti.
Jäägid on vähenenud enamikul valitsemisaladel
„Viimasel kahel aastal on eelarvejäägid teravdatud tähelepanu all ja nende vähendamine ministeeriumide fookuses. 2025. aasta andmed näitavad, et vähenenud on nii jäägi summa kui ka osakaal eelarvest,“ ütles rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd.
Vähenemisele on kaasa aidanud täpsem planeerimine, näiteks korrastas haridus- ja teadusministeerium eelarveprotsessi käigus eestikeelsele õppele ülemineku rahastuse jaotust aastate vahel.
Oluliselt on vähenenud ka valitsuse reservi jääk. „Kui 2024. aasta suur jääk tuli eelmisest aastast üle kantud reservist, siis 2025. aastast seda enam üle ei kanta. Samuti kasutati mullu erakorraliste kulude katteks mõeldud reservi Aafrika seakatkuga seotud kuludeks,“ selgitas Mäemurd.
Tuludest sõltuvate kulude eelarvest jäi kasutamata 1,6 miljardit eurot. Sellest suure osa moodustasid kvoodimüügi tulud, mida planeeritakse järgnevate aastate eelarvesse vastavalt projektide tegelikule ajakavale. „Neid kulusid saab teha alles siis, kui CO₂ kvoodimüügi tulu on laekunud või välitoetuse meetmed on kokku lepitud. Raamatupidamises kajastub jäägina aga kogu kasutamata eelarve, ka see osa, mida on plaanis kasutada järgmistel aastatel,“ lisas rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja.
2024. a RESi käigus kokku lepitud kärbe on realiseerunud
Piirmääraga tööjõu- ja majanduskulud on aastaga kasvanud 4 protsenti ehk 81 miljonit eurot ning kaitsekulude kasvu arvestamata 2 protsenti ehk 26,6 miljonit eurot. Eelmiste aastate kärpeotsused on eelarves realiseeritud, kuid tööjõu- ja majanduskulude kasvu tekitavad erinevad lisakulud, nagu näiteks laiapindse riigikaitse kulud. Välisvahendeid ja muid kuludega seotud tuluallikaid arvestades kasvasid need 8 protsenti ehk 211 miljonit eurot.
Riigieelarvest suunati suurim osa pensioniteks ja toetusteks ning tervishoidu. Heaolu tulemusvaldkonda läks 5,6 miljardit eurot pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmiseks ning tervise valdkonda 2,46 miljardit eurot, millest enamiku moodustab Tervisekassale eraldatav raha.
2025. aasta eelarve täitmise andmed võivad täpsustuda kuni riigi majandusaasta koondaruande avaldamiseni juuni lõpus, mistõttu on tegemist esialgsete andmetega.
Detailne info jääkide kohta on leitav riigieelarve juhtimislaualt.
