Oktoobri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 318 miljoni euroni ehk 0,8 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Maksutulu kasvu vedas riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks. Hea maksulaekumise kõrval on suurenenud ka riigieelarve kulude täitmine, oktoobri seisuga on täidetud rohkem kui kolm neljandikku riigieelarve kuludest.
Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus oktoobri lõpuks 318 miljoni euroni. Tänu paremale maksulaekumisele on puudujääk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 389 miljonit eurot väiksem. Valitsussektori eelarvepositsioon koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.
Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid oktoobri 61 miljoni eurose puudujäägiga, mis on veidi rohkem kui viimastel kuudel. Sealhulgas Tervisekassa puudujääk oli 80 miljonit eurot. Nende eelarve mahtu arvestades ei ole tegemist väga suure miinusega, lisaks on see tulemus tuntavalt parem kui viimases prognoosis oodatud. Töötukassa oli oktoobri lõpuks 19 miljoni euro suuruses ülejäägis. Suveprognoosiga võrreldes oli see parem tulemus, sest aasta lõpus oodati eelarve tasakaalu. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli 6 protsenti, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis oktoobri lõpuks tänu suuremale tulumaksu ning maamaksu laekumisele 40 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 19 miljoni euroga. Oktoobris eelarvepositsioon paranes tänu heale tulumaksulaekumisele ning maamaksu tasumise tähtaja saabumisele.
Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve puudujääk ulatus oktoobri lõpuks 296 miljoni euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes siiski 447 miljoni euro võrra väiksem. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Riigieelarve tulud täituvad hea maksulaekumise toel
Oktoobris tasuti riigieelarvesse 1,42 miljardit eurot makse, mis on 14,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tulu kasvu toetasid eelkõige varasemad käibemaksu- ja tulumaksumäära muudatused. Riigieelarve maksutulu täitmise osakaal ulatus 85 protsendini. Peamisteks maksutulu mõjutavateks teguriteks olid palgakasv, maksumäärade muutused, majandususalduse positiivne väljavaade ning tanklate hinnalangetused. Lisaks mõjutasid käibemaksutulu kasvu tugev import ja piiriülese e-kaubanduse kasv.
Palgad kasvasid oktoobris 5,9 protsenti, töökohtade arv on sarnaselt esimesele poolaastale väikeses languses. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Füüsilise isiku tulumaksu kasv oktoobris oli 22 protsenti. Palgafond kasvas enim finants- ja kindlustussektoris – 11,7 protsenti. Oktoobris oli füüsilise isiku 2024. aasta tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg, seda laekus ligi 104 miljonit eurot ehk üle 30 miljoni euro rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt varatehingutest saadud tuludest nagu väärtpaberite või kinnisvara ja maa võõrandamisest.
Erasektori ettevõtted on alates veebruarist jaotanud vähem kasumit kui möödunud aastal. Kõrgema tulumaksumäära tõttu kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine oktoobris ligi 14 protsenti. Suurima panuse andsid kaubandusettevõtted, töötlev tööstus ja kinnisvarasektor. Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaksu kümne kuu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga ulatub 180 miljoni euroni.
Majandususaldus on jätkanud sügiskuudel tõusval trendil, mis annab alust oodata mõõdukat majanduse taastumise jätkumist ning toetab järgmiste kuude maksulaekumist. Kõige tugevam on olukord teenuste sektoris, kus kindlustunne on pikaajalisest keskmisest veidi kõrgemal. Samuti on viimastel kuudel paranenud tarbijate tulevikuootused nii pere kui riigi majandusliku seisu suhtes. Vaid tööstuses kasvab kindlustunne visalt, mis peegeldab meie peamiste ekspordipartnerite, Soome ja Saksamaa, majanduste nõrkust.
Impordilt tasutud käibemaks oli 61 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, peamiselt riigikaitseliste ostude ja riigikaitseasutuste käibemaksukohustuse tõttu. Kümne kuu kokkuvõttes on impordilt tasutud käibemaks kasvanud 15 protsendi võrra, kuid laekumiste kuine ajastus erineb möödunud aastast.
Välismaistest e-poodidest ostlemine on jätkuvalt tõusuteel ja käibemaksu laekus seetõttu ligi kolmandiku võrra rohkem. Piiriülene e-kaubandus moodustab nüüd juba 8,4 protsenti kogu käibemaksutulust, mis on aastaga kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Samal ajal on kodumaine posti- ja internetimüük aastatagusega võrreldes 5-protsendilises languses. Tarbijad eelistavad üha enam välismaiseid e-poode nende soodsama hinnataseme tõttu.
Tanklate hinnasõda jätkus sarnaselt septembrile ka oktoobris. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes diislikütuse hind 10,6 protsenti ning bensiini hind 10,1 protsenti. Madalamad hinnad soodustasid müügimahtude kasvu – mootorikütuste müük kasvas võrreldes mullusega 3 protsenti. Diislikütuse hind Eestis oli oktoobris endiselt Baltikumi soodsaim, mistõttu piirikaubandus pöördus Eesti kasuks.
Mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset 33 protsendi võrra, mida toetas välistoetuste ning kaupade ja teenuste müügitulu kasv. Kasvu põhjuseks oli muuhulgas sõidukite registreerimistasu kehtestamine selle aasta algusest.
Riigieelarve kuludest täidetud 76,8 protsenti
Riigieelarve kogukulude maht kasvas oktoobris 7 protsendi võrra – 1,436 miljardilt 1,537 miljardini. Riigieelarve kogukulude täitmise osakaal ulatus oktoobri lõpuks 76,8 protsendini, eelmise aasta sama perioodi tulemus oli 71 protsenti. Suuremad erinevused tulenesid välisvahendite ja kaitsekulude kasvust. Käesoleval aastal on välisvahendite kasutus olnud kiirem – 2025. aasta oktoobri lõpuks oli kasutatud juba 55,5 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli vaid 31,8 protsenti.
Investeeringute eelarve täitmine on käesoleval aastal kiirenenud. Oktoobri lõpuks oli täidetud 76,8 protsenti eelarvest, samas kui 2024. aastal oli sama ajaga täidetud 58,2 protsenti. Kasvanud on eelkõige kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi investeeringud pääste- ja kaitsevõimesse.
Detailne maksulaekumise ülevaade Tableau keskkonnas: slaidiesitlus
Eelarve positsiooni ja kulude esitlus asub siin: Kulud ja VS positsioon 2025 | Tableau Public
