Valitsussektori eelarvepuudujääk koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli märtsi lõpuks 50 miljonit eurot, Tervisekassa osa sellest 33 miljonit. Aasta lõpuks prognoosime ligi 105 miljoni eurost puudujääki ning hetkeseis näitab sellel kursil liikumist. Töötukassa 17 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane olukorras, kus rakenduv baasmääras töötushüvitis asendab töötutoetuse, aga ajutiselt on riigil mõlema süsteemi kulu. Järgmistel aastatel on taas oodata tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord on hea, registreeritud töötus oli märtsi lõpus 6,3 protsenti ning see on järginud tavapärast hooajalist trendi, kuigi eelmistest aastatest madalamal tasemel.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli märtsi lõpuks 5 miljoni euroses ülejäägis, mis on 24 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Aasta kokkuvõttes ootame siiski mullusega võrreldes mõnevõrra väiksemat puudujääki.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus märtsi lõpuks 418 miljoni euroni, mis eelneva aastaga võrreldes on samas suurusjärgus. Märtsis jätkus puudujäägi süvenemine, kuna maksutulusid vähendasid tulumaksutagastused ning veebruariga võrreldes suurenesid ka investeeringukulud. Käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude tõusuga puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksulaekumise kasvu vedas käibemaks
Märtsis tasuti riigieelarvesse 1,12 miljardit eurot makse, mis on mullusest 5,4 protsenti enam. Palgad kasvasid märtsis 6,3 protsenti, kuigi võrreldes eelmise aastaga töökohtade arv veidi vähenes. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks suurenes märtsis kolmandiku võrreldes eelmise aastaga. Suurima panuse andsid finants- ja kindlustussektor, info ja side ning kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse ettevõtted.
Geopoliitiliste pingete tõttu nõrgenes veebruariga võrreldes majandususaldus ja seda kõikides sektorites. Samaaegselt survestavad kõrgemad kütusehinnad majapidamiste eelarveid, mistõttu võib see kajastuda ka tarbijate kulutustes teistes tarbimisvaldkondades.
Erinevalt aasta algusest pidurdas märtsis käibemaksu tasumise kasvu energeetikasektor, kuna elektri börsihind jäi aastatagusega võrreldes madalamaks. Keskmisest soojemad ja päikeselised ilmad vähendasid energiatarbimist ning tõid elektrihinna alla. Käibemaksu tasumine hoogustus peamiselt jae- ja hulgikaubanduse tõttu. Jaekaubanduses toetasid kasvu mootorsõidukite müügi elavnemine, mootorikütuste jaemüük ning riigikaitselise otstarbega kaupade realiseerimine.
Piiriülene e-kaubandus jätkas märtsis kiiret kasvu ning sellelt laekuv käibemaks suurenes aastaga enam kui neljandiku võrra, kasvades kiiremini kui kogu käibemaksutulu. Selle osakaal käibemaksutulus aastatagusega võrreldes veidi suurenes, küündides kuue protsendini. Kiiret kasvu näitas ka impordilt tasutud käibemaks, mis suurenes märtsis aastaga peaaegu poole võrra erasektori taastuvenergia arendusprojektiga seotud impordi mõjul.
Diislikütuse hinnad toetavad turu taastumist
Märtsis oli Eestis Baltikumi soodsaim diislikütus, mis aitas vähendada hinnatõusu survet kütuseaktsiisi laekumisele.
Märtsis laekus kütuseaktsiisi 49 miljonit eurot. Diisel oli märtsis 19 protsenti ja bensiin 3 protsenti kallim kui mullu. Mahult on diislikütuse jaemüük suurenenud enim Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal ehk maakondades, mida läbib Via Baltica. Jaemüügi suurenemine oli tingitud teistest Balti riikidest odavamast diislikütuse hinnast.
Kuigi märtsis oli täheldatav Hormuzi väina konfliktist tingitud bensiini ja diisli hinnatõus, ei olnud siseriiklikus tarbimises veel märkimisväärseid muutusi näha. See võib olla seotud tarbijate ettevarumisega, kuna eeldati hindade edasist tõusu. Kõrgematest hindadest tulenev tarbimise vähenemine peaks avalduma järgnevatel kuudel. Kui kõrgemate hindade juures jätkatakse kütuse tarbimist varasemates kogustes, võivad suurenenud kütusekulud vähendada teiste, vähem esmavajalike kaupade ja teenuste tarbimist.
Sõiduautode müük on jätkamas taastumistrendi. Mootorsõidukite registreerimistasu on aasta esimese kolme kuuga laekunud 17,4 miljonit eurot, millest märtsis laekus 6,5 miljonit eurot. Sõidukiturg jätkas taastumist ning esmaregistreerimiste arv moodustas märtsis 91 protsenti 2024. aasta sama kuu näitajast. Lisaks on alates märtsist täheldatav elektrisõidukite osakaalu kasv esmaregistreerimistes. Tõenäoliselt on kõrgemad kütusehinnad suurendanud elektrisõidukite eelistamist sisepõlemismootoriga sõidukitele.
Mittemaksulisi tulusid laekus 368 miljonit eurot, mis on 85 miljonit eurot vähem kui aasta varem, peamiselt väiksema välistoetuste ning CO2 kvooditulu laekumise tõttu.
Riigieelarve kuludest täidetud 21,3 protsenti
Riigieelarve kogukulud märtsis olid neli protsenti väiksemad kui aasta tagasi – 1,48 miljardit eurot. Kuigi enamasti on kululiikide maht kasvanud planeeritud tempos, mõjutavad kogumahtu enam investeeringute ja välisvahendite väiksem kasutus.
Investeeringute madal tase aasta alguses on tavapärane ning kulude maht kuises vaates võib hangete realiseerimishetkest sõltuvalt kõikuda. Finantskulud, sh intressikulud vähenesid madalama reservide taseme tõttu 11,2 protsenti. Sotsiaaltoetused kasvasid ligikaudu 5,3 protsenti, sealhulgas pensionikulud 5,7 protsenti. Riigieelarve kulude kasvu on toetanud ka tööjõukulud, tulenevalt riigieelarves kokkulepitud palgafondi kasvust ning edasiantud maksutuludest.
Margus Täht, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhtivanalüütik
