Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aastane inflatsioon aeglustus juuli 2,2 protsendilt augustis 1,5 protsendini. Euroala hinnatõus kiirenes energiahindade jätkuva tõusu tõttu 3,3 protsendini, mis on viimase kolme aasta kõrgeim.
Geopoliitiline olukord on kiirelt muutuv, mida ilmestab Pärsia lahe konflikti taaskordne intensiivistumine. See on eelkõige avaldunud energiatoormete kallinemises välisturgudel. Naftahinnad olid augustis kolmandiku võrra kõrgemad ja gaasi hind pea kaks korda kõrgem kui aasta tagasi ning septembri alguses on hinnatõus jätkunud. Nafta kallinemise mõju aitas meil leevendada tanklate vaheline tihe konkurents ja elektri börsihinna langus aastases võrdluses. Gaasi viimaste aastate kõrgeim hinnatase kandub majapidamiste arvetesse paarikuulise viitega. Nende tegurite mõjul pidurdus energiahindade tõus augustis 7,7 protsendini, mis on pea kaks korda aeglasem euroalaga võrreldes.
Toidu hinnad on viimased kolm kuud olnud languses ning augustis süvenes hinnalangus 2,6 protsendini. Suuremal määral on odavnenud puuvili, piima- ja õlitooted ning mõned mittealkohoolsed joogid. Toidutoorme hinnad on välisturgudel ilmastikuolude ja geopoliitlise olukorra pingestumise mõjul tõusule pöördunud, mis on osalt hakanud avalduma ka siinsetes toidu impordihindades. Mõningase viitajaga võib see kanduda ka toidu jaehindadesse.
Teenuste hinnatõus aeglustus augustis 1 protsendi juurde, mis on covidi järgse perioodi madalaim (võrdluseks euroalal 3 protsenti). Osade vaba aja teenuste hinnad on kõrge võrdlusbaasi tõttu madalamad kui aasta tagasi, mil mitmed suurüritused, tugev nõudlus reisiteenuste järele ja maksumuudatused kergitasid teenuste hinnataset.
Inflatsiooni madaltase jääb augustikuusse. Lähis-Ida konflikti pingestumine avaldub lähikuudel kõrgemates energiahindades. Lisaks peaks toiduhindade langus sügisel järk-järgult taanduma hakkama. Kuna energiakandjate hinnad on viimasel ajal olnud üsna kõikuvad, muudab see prognoosimise keerukaks. Praeguste arengute valguses tähendab see 3 protsendi lähedast inflatsiooni septembris. Aasta kokkuvõttes prognoosib rahandusministeerium tänavuseks hinnatõusuks 3,2 protsenti.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
