Homme lõppeb riigi võlakirjade märkimine

Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas. Eesti riigi võlakirju on võimalik märkida LHV, Swedbank, SEB ja Luminor kaudu, märkimise miinimumkogus on üks võlakiri nimiväärtusega 100 eurot.

„Riigi võlakiri on üks madalama riskiga finantsinstrument, see on Eesti inimestele ja ettevõtetele võimalus, kuidas oma sääste tänases intressilanguse keskkonnas kaitsta. Võrreldes tavalise pangahoiusega pakub võlakiri kõrgemat intressitulu ja seda saab vajadusel Tallinna börsi kaudu müüa, kus sellest saab kõige kõrgema krediidireitinguga väärtpaber,“ märkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

„Antud võlakirjal on keskmisest madalam nimiväärtus, tavalisest lühem periood ja kaheaastase pangahoiusega võrreldes kõrgem intress – oleme võlakirja hinnastamisel eeldused nii kutseliste kui jaeinvestorite huviks loonud, ülemärkimise korral oleme võlakirjade jaotamisel lubanud eelistada jaeinvestoreid,“ lausus Luurmees.

Eesti riigi võlakirjade pakkumise tulemuste ning jaotuse avalikustamine toimub 11. septembril või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 17. septembril või sellele lähedasel kuupäeval. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks ASi LHV Pank ning Swedbank ASi. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa riigid (sh Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia, Suurbritannia) välja andnud jaeinvestoritele suunatud riiklikke võlakirju eri mahtudes, ehkki võlakirjad pole alati olnud börsil kaubeldavad. Võlakirjade pikkus on ulatunud ühest kuust kuni kümne aastani. Kuna riiklik võlakiri on üks madalama riskiga finantsinstrumente, on see toonud väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta juuli lõpus rekordilise 12,4 miljardi euroni, millest tähtajalistel hoiustel on 4,3 miljardit eurot.

Pakkumise eeldatav ajakava on järgmine:

Lisainfo: www.riigivõlakiri.ee