Finantskorraldus

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.

Rahandusministeerium töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimis- (sh maksutulud, tasandus- ja toetusfondi jaotus) ja finantsjuhtimise põhimõtted.

Kohaliku omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenuste müügist ja muudest tuludest. Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks.

Üle poole kohalike omavalitsuste kogusissetulekutest moodustab nende elanike makstud füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses kohalikesse eelarvetesse. Riiklike maksude kõrval võib omavalitsus kehtestada oma territooriumil ka kohalikke makse (nt reklaamimaks, parkimistasu), aga nende osakaal kohalikus eelarves on väike.

Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.

Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja  hooldada kohalikke teid.

Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda projektipõhiselt toetust mitmest meetmest.

Valdade ja linnade väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teede korrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega. Üldvalitsemisele (sh võlgade teenindamisega seotud kulud) ja näiteks ka sotsiaalvaldkonnale läheb alla 10% väljaminekutest.

Kohalike omavalitsuste TEENUSTEST ÜLEVAADE

Kuidas kohalikel omavalitsustel oma teenuse korraldamisega läheb? Selle kohta saab infot minuomavalitsus.ee.

Kohalike omavalitsuste finantsinfo RIIGIRAHAS

Detailset ülevaadet kohalike omavalitsuste tuludest, kuludest, aga ka varadest ja kohustustest leiab veebilehelt riigiraha.fin.ee.

2023. aasta tasandus- ja toetusfond

Riigieelarves on kohalikele omavalitsustele ette nähtud toetusteks läbi tasandusfondi 107 mln eurot ja läbi toetusfondi 640 mln eurot. Sealhulgas:

  • üldharidus toetus – 468,3 mln eurot
  • koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus - 15 mln eurot
  • noorte huvitegevuse toetus - 10,3 mln eurot
  • toimetulekutoetuse maksmise hüvitis – 38,5 mln eurot
  • suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus - 2,7 mln eurot
  • matusetoetusteks – 4,0 mln eurot
  • asendus- ja järelhooldusteenuse toetus – 21,3 mln eurot
  • pikaajalise hoolduse toetus 39,2 mln eurot
  • rahvastikutoimingute hüvitis – 1,1 mln eurot
  • kohalike teede hoiu toetus – 29,3 mln eurot
  • üle antud endiste riigiteede toetus - 0,06 mln eurot
  • kõrgenenud kuludega toimetulemise toetus - 10,4 mln eurot

2023. aasta tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotus

Tasandus- ja toetusfondi esialgsed arvestused on leitavad siit (seisuga 14.02.2023). Jaotus on lõplik ja vastav korraldus on esitamisel Vabariigi Valitsusele.

Tasandusfondi vahendid jaotatakse vastavalt 2023. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikele 1. Toetusfondi vahendid jaotatakse kooskõlas toetusfondi määrusega. Suuremat kuludega toimetulemise toetuse jaotusmehhanism vajab Vabariigi Valitsuse otsust.

.

Kohalikud omavalitsused moodustavad olulise osa valitsussektorist. Nende kanda on ca 25% valitsussektori kogukuludest. Kohalikel omavalitsustel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega (KOFS).

KOV-ide eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valla- või linnavalitsus koostab eelarveprojekti ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Kui eelarve ei ole 1. jaanuariks vastu võetud, võib valitsus teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud aastaks ette nähtud kulutustest. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul alates eelarveaasta algusest. Omavalitsuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmisest aruandmise korra sätestab valla või linna põhimäärus. Valdadele ja linnadele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

2012. aastast kehtiv kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) näeb KOVidele ette järgmised põhimõtted:

  • nelja eelseisva aasta kohta eelarvestrateegia koostamine;
  • 5 osaline eelarvestruktuur, mis annab täpsema ja kiirema ülevaate finantsseisust;
  • eelarve vastuvõtmise ja majandusaasta aruande kinnitamise põhimõtted;
  • eelarve seletuskirjas aasta tegevuseesmärkide kajastamine;
  • arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve dokumentide avalikustamine veebilehel;
  • põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamine;
  • netovõlakoormuse ülempiirist kinnipidamine;
  • valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste finantstegevuse jälgimine põhitegevuse tulemi tasakaalu nõudest ja netovõlakoormuse piirmäärast kinnipidamiseks;
  • vaba raha paigutamise ja rahavoo juhtimise reeglid;
  • aktsiate soetamine ainult  avalike ülesannete täitmiseks;
  • laenu võtmine ainult investeeringuteks, aktsiate soetamiseks ja võla refinantseerimiseks ning laenu andmine sõltuvatele üksustele investeeringuteks.

Raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele antakse võimalus koostada kolme aasta pikkune kava olukorra lahendamiseks. Kui see ei õnnestu, rakendub saneerimismenetlus ning riik tuleb appi saneerimiskava ja finantsplaani koostamisel.

Kontaktid finantsjuhtimisega seotud küsimustes:

Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja, 611 3417, [email protected]

Kersti Sannik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist, 611 3654, [email protected]

.

Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ning eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

.

.

.

Kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeks

Kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaade omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega.

Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus

Kohalike omavalitsuste finantsdistsipliini tagamise eesmärk on maandada riske, mis võivad põhjustada finantsraskuste teket. Pikalt püsiv ülejõu käiv võlakoormus või jooksvast tegevusest tekkiv puudujääk on peamised finantsraskuste tekkimise põhjused. Finantsraskuste tekkimine tähendab elanikele teenuste kättesaadavuse halvenemist, sest eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hakata kärpima kulusid. All olevad aruanded annavad ülevaate kohalike omavalitsuste finantsdistsipliini meetmete täitmisest.

.

Majandusprognoos ja kohalikud omavalitsused

Rahandusministeerium koostab igal kevadel ja sügisel majandusprognoosi, mis hõlmab ka kohalike omavalitsuste sissetulekuid ja väljaminekuid. All olevas koondtabelis on näitajad toodud aastani 2026.

Kohalikule omavalitsusele laekub tema elanike maksutavalt brutotulult (v.a pensionid, dividendid ja vara müük) 11,96% füüsilise isiku tulumaksu. All olevates tabelites on toodud kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaks 2002. aastast ning nende väljamaksete aluseks olevad füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete andmed (VMS).

Viimati uuendatud 24.08.2023