Riigieelarve revisjon

Riigieelarve revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus – tagada, et riik pakub eesmärkidest lähtuvalt asjakohaseid teenuseid ja tegevusi ning teeb seda optimaalsete kuludega.

Revisjoniga luuakse ülevaade riigi tulu- ja kuluallikatest, nende eest pakutavatest teenustest ja tegevustest ning antakse hinnang, kas need täidavad neile seatud eesmärke ning kas ressursside kasutus selles on optimaalne. Revisjoni tulemuste alusel saab Vabariigi Valitsus teha põhjendatud valikuid, milliseid teenused riik peaks pakkuma ja millises mahus ning millistest teenustest ja tegevustest saab loobuda, kui need ei täida eesmärke või ei ole enam vajalikud või milliseid ümberkorraldusi tuleks teenuste osutamisel teha, et tagada ressursside optimaalne kasutus.

Revisjon võimaldab kohandada riigieelarve kulutusi muutuvate oludega ning vabastada riigi eelarvestrateegias seniste püsikulude arvelt vahendeid, mida on võimalik ümber suunata valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimiseks.

Eelarverevisjoni kava kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Eelarverevisjoni läbiviimine tuleneb koalitsioonileppest, kus nähti ette eesmärk järgmises sõnastuses: "Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult“. Samuti omab revisjon seost koalitsioonileppes nimetatud personaalse riigi loomise eesmärgiga, mille eesmärgiks on samuti kohandada riigi teenuseid inimeste vajadustest lähtuvaks ning osutada neid kõige tõhusamal viisil.

Eelarverevisjon on esialgu kavandatud nelja-aastase etapiviisilise protsessina (2023-2027), mille käigus kaetakse analüüsiga kogu riigieelarve, pakkudes lisandväärtust riigieelarvega seotud otsusteks igal aastal eelarveprotsessi käigus. Eelarverevisjoni üheks tulemuseks võib olla ka püsivate protsesside ja instrumentide väljakujunemine riigi eelarvekulutuste eesmärgipärasuse ja tõhususe regulaarseks või püsivaks hindamiseks.

Revisjon jaguneb kolmeks üksteist täiendavaks töösuunaks:

I Nullbaasiline eelarve, ehk ministeeriumite valitsemisalade laiapõhjaline eelarvete analüüs

Valitsemisalade eelarvete analüüsi lähtekohaks on tegevuspõhise riigieelarvestamise süsteemi (TERE) olemasolu, kus on kajastatud riigiasutuste teenused, nende eesmärgid ja mõõdikud ning teenuste kulud. Analüüsiga eesmärk on selgitada välja:  a) teenused, mille osas saaks osutamise mahtu vähendada või osutamise lõpetada; b) teenused, mis üksteist dubleerivad,  mille osutamise võiks konsolideerida ja seeläbi kulu optimeerida; c) teenused, mida osutatakse vajalikust suuremal määral, mille mahtu saaks vähendada ja kulu optimeerida. Seejuures vaadatakse nii eesmärke ja tulemusi kui kulusid.

Eelarverevisjoni esimesel aastal (august 2023 kuni august 2024) analüüsiti läbi Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade eelarved. Teisel aastal (2024–2025) osalevad projektis Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalad.

Analüüs on ka valitsemisalades tegevuspõhise riigieelarve süsteemi juurutamise testiks, mille järeldused on aluseks tegevuspõhise eelarvestamise süsteemi rakendamise parendamiseks valitsemisalades, samuti  TERE süsteemi arendamiseks.

II Horisontaalsed tõhustamiskavad

Horisontaalsed tõhustamiskavad analüüsivad detailsemalt tulemusvaldkondade ja valitsemisalade üleseid teemasid, seda nii strateegilisel kui ka taktikalisel tasandil. Tõhustamiskavaga kaetavate teemade üle otsustab Vabariigi Valitsus iga-aastaselt riigieelarve strateegia protsessi käigus. Vajadus mingil teemal tõhustamiskava järele võib tõusetuda lisaks nullbaasilise eelarve projektis läbiviidava valitsemisalade eelarvete laiapõhjalise analüüsi käigus või ka tulemusvaldkondade arengukavade hindamiste käigus. Tõhustamiskavade tulemuseks on samuti ettepanekud riigi teenuste või struktuuride ümberkorraldamiseks eelarvevahendite optimaalsemaks kasutamiseks.

Eelarverevisjoni esimesel aastal (august 2023 kuni august 2024) koostatakse vähemalt üks horisontaalne tõhustamiskava (investeeringud). Teisel aastal (2024–2025) on töös järelevalve tõhustamiskava sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

III Hindamised

Hindamise (ingl keeles policy evaluation, evaluation) käigus hinnatakse tegevuste tulemuslikkust, pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumist ja mõjusust. Kas poliitika saavutas soovitud eesmärgid? Kas tegevusi on vaja muuta ja kui on, siis kuidas? Võtmeküsimuseks: millised poliitikainstrumendid töötavad, kelle jaoks ja millistel tingimustel?

Eestis on toimiv välisvahendite kasutamise hindamise süsteem aastast 2004. Struktuurivahendite hindamisi viiakse läbi lähtudes kehtivast hindamiste kavast, mis tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1060.

Riiklike arengukavade hindamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“, mis on vastu võetud 19.12.2019.  

Hindamise tulemused toetavad arengukava, rakenduskava, programmi, meetme haldamist edaspidi, olles ühtlasi aluseks juhtimisotsustele, sh eelarveotsustele ja edasiste poliitikate, arengukavade, programmide väljatöötamisele ning institutsionaalse suutlikkuse tõstmisele.

Hindamiste tulemusel selguvad tõhustamist vajavad valdkonnad ja teenused, mille osas on otstarbekas viia eelarverevisjoni käigus läbi tõhustamiskavasid.

Eelarverevisjoni juhtimine

Protsessi koordineerib poliitiline juhtrühm, kuhu kuuluvad rahandusminister ja nullbaasilise eelarve projektis vastaval aastal osalevate valitsemisalade ministrid.

Ametkondlikul tasandil koordineerib revisjoni ametkondlik juhtrühm, mis juhib rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler ja selle koosseisu kuuluvad rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna juhtivad ametnikud. Ametkondliku juhtrühma tööülesandeks on koordineerida kolme eelarverevisjoni suuna protsesse ja ette valmistada poliitilise töörühma ning valitsuskabineti istungeid, sh esitada esmalt poliitilisele juhtrühmale ja seejärel Vabariigi Valitsusele otsustamiseks revisjoni töösuundadest tulenevaid riigieelarve tulemuslikuma ja tõhusama kasutamisega seotud poliitilisi valikuid.

Töötasandil määratakse revisjoni erinevate töösuundade lõikes projektijuhid, kelle ülesanne on juhtida töösuuna tegevusi, lähtudes ametkondlikud juhtrühmas heakskiidetud kavast. Lähtudes töösuundade kavadest ja vajadustest luuakse töösuundade lõikes rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite valitsemisalade esindajatest koosnevaid töörühmi.

NB! Leht on täiendamisel.

4. Kulumudelite hindamine

Miks on riigis kuluarvestus vajalik?

Kuluarvestus on asutuse juhtimisarvestuse süda. See annab asutuse juhile vastuse küsimusele: "Millele me päriselt oma ressursse kulutame ja mida me selle eest vastu saame?" Raamatupidamine näitab, kui palju kulub palgale või majandamisele, kuid kuluarvestus seob need summad teenuste ja nende tulemustega.

  • Asutuse jaoks ei ole kuluarvestus „raporteerimine teistele", vaid panus riigi võimekusse teha tarku valikuid. See muudab asutuse rolli kulutajast riigi strateegiliste eesmärkide elluviijaks, kelle iga kulutatud euro on põhjendatud ja eesmärgistatud.

  • Finantsjuhi jaoks on see instrument, mis võimaldab eristada põhiteenuste (kasusaajale suunatud väärtus) ja tugiteenuste (sisemine efektiivsus) maksumust. Kuluarvestus võimaldab tuvastada raiskamiskohti või ressursipuudust enne, kui see muutub kriitiliseks. 

  • Riigi tasandil on üksiku asutuse kuluarvestus killuke suurest pildist, mis on hädavajalik riigi ressursside strateegiliseks planeerimiseks.

 

Millist kasu saame kuluarvestuse hindamisest?

  • Hinnata eelarve planeerimisel ja täitmise jälgimisel kasutuses olevate asutuste kulumudelite vastavust riigi kuluarvestuse metoodikale. ​

  • Kaardistada ja levitada parimaid praktikaid, et tõsta kuluarvestuse kompetentsi. ​

  • Tuvastada kitsaskohad ja teha ettepanekuid asutuse kuluarvestuse kvaliteedi tõstmiseks. ​

  • Võimaldada ministeeriumidel ja asutustel hinnata oma kuluarvestuse küpsusastet võrreldes teistega.​

  • Teha ettepanekuid arvestusobjektide standardiseerimiseks, et tagada andmete parem võrreldavus riigi tasandil. ​

  • Anda kvaliteetset sisendit 0-baasilise eelarvestamise projekti läbiviimiseks. ​

  • Koguda praktilist tagasisidet kuluarvestuse metoodika ja õigusaktide ajakohastamiseks. ​

  • Teha ettepanekuid uue eelarve infosüsteemi ERIS juurutamiseks, et luua kasutajasõbralikud lahendused kuluarvestuseks.

     

Kulumudelite hindamine SIM.pdf | 946.75 KB | pdf
Kulumudelite hindamine RAM.pdf | 995.45 KB | pdf
Kulumudelite hindamine KUM.pdf | 1.01 MB | pdf

 

Kontakt Aili Armväärt 5885 1303 [email protected], Anti Kingsepp 5885 1317 [email protected] 
 

Viimati uuendatud 01.04.2026

Viimati uuendatud 22.10.2025

Kas sellest lehest oli abi?