Muudatustel on selge õiguslik alus
Eesti ei tee seda muudatust omal algatusel ega poliitilise valikuna. Muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist ning Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise raamistikust, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik avaldamine enam kooskõlas põhiõiguste kaitsega.
Tegelike kasusaajate andmed on eraisikute andmed. Need aitavad tuvastada, kes ettevõtet tegelikult kontrollib, ning on oluline tööriist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Nende andmete kasutamine peab olema eesmärgipärane ja põhjendatud. Eesti hinnangul vastab õigustatud huvi põhine juurdepääsumudel kõige selgemalt Euroopa Kohtu praktikale ja Euroopa Liidu uutele reeglitele.
Andmed ei salastata
Juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele säilib kõigil pädevatel asutustel, kelle ülesanne on ennetada või avastada rahapesu ja muid rikkumisi. Samuti säilib ligipääs pankadel, notaritel, audiitoritel ja teistel kohustatud isikutel, kes peavad seadusest tulenevalt kontrollima oma klientide tausta.
Ka ajakirjanikud, teadlased, kodanikuühendused ja teised avalikes huvides tegutsejad saavad andmeid jätkuvalt kasutada. Selleks on ette nähtud õigustatud huvi põhimõte, mis on Euroopa Liidu uue süsteemi keskne osa.
Ajakirjanikud saavad juurdepääsu lihtsasti
Avalikus arutelus on kõlanud hirm, et ajakirjanikud peavad tulevikus iga päringu puhul läbima keerulise kadalipu andmetele ligipääsuks. Võime kinnitada, et nii see ei ole.
Rahandusministeeriumi eesmärk on kujundada süsteem selliselt, et avalikes huvides tegutsevad kasutajad saaksid andmetele lihtsa ja mõistliku juurdepääsu. Õigustatud huvi ei tohi kujuneda bürokraatlikuks takistuseks neile, kes aitavad avalikkusel mõista omandistruktuure, tuvastada huvide konflikte või juhtida tähelepanu võimalikele rikkumistele. Ajakirjanikud saavad taotleda ühekordse või püsiva ligipääsu andmete vaatamiseks, mis kehtib kolm aastat.
Turvalisem andmekasutus
Uue süsteemi oluline eelis on see, et andmete kasutamine muutub läbipaistvamaks ka kasutaja enda vaatest.
Kui praegu saab igaüks andmeid piiranguteta vaadata, kopeerida ja edasi levitada, siis edaspidi toimub juurdepääs läbi autentimise ja põhjendatud alusel. See võimaldab tagada, et andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt ning nende kasutamine on vajadusel kontrollitav ja logitav.
See ei vähenda läbipaistvust. Vastupidi – see aitab tagada, et inimeste andmeid kasutatakse vastutustundlikult ja kooskõlas Euroopa õigusega.
Enamik riike ei võimalda enam piiranguteta ligipääsu
Pärast Euroopa Kohtu 2022. aasta otsust ja Euroopa Liidu uute rahapesu tõkestamise reeglite vastuvõtmist on liikmesriigid muutnud tegelike kasusaajate andmetele ligipääsu korda. Enamik riike liigub lahenduste poole, kus andmetele pääseb ligi õigustatud huvi alusel. Lahendused on erinevad – andmetele pääseb ligi kas digitaalse taotluse, lepingulise kliendi või väljavõtte mudeli kaudu, samas kui mõnes riigis on juurdepääs märksa piiratum.
Eestiga sarnast lähenemist kasutavad või kavandavad näiteks Prantsusmaa, Taani, Soome, Leedu ja Portugal. Kuigi riikide lahendused erinevad, on ühine põhimõte see, et andmetele ligipääs peab põhinema selgel õiguslikul alusel või õigustatud huvil.
Läti lähenemine
Sarnaselt Eestile on ka Läti kuulunud nende liikmesriikide hulka, kus tegelike kasusaajate andmed on olnud avalikkusele kõige kättesaadavamad. Lätis on kavandatud eraldi mehhanism, mis võimaldab tegelikul kasusaajal taotleda enda andmete avaliku kuvamise piiramist erandlikel juhtudel, kui see võib tekitada ohu isiku elule, tervisele või varale.
Eesti kavandatav lahendus on teistsuguse lähtekohaga. Eesti lähtub õigustatud huvi põhise juurdepääsu mudelist, mille kohaselt saavad andmeid kasutada pädevad asutused, kohustatud isikud ning isikud, kellel on konkreetsete andmete kasutamiseks seadusest tulenev alus või põhjendatud õigustatud huvi.
Revo Krause, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik
Loomise kuupäev: 17.06.2026
