Uudised ütlevad, et eelmisel aastal kukkus sõidukite müük kaks korda (võrreldes eelnenud aastaga). Tehniliselt on see õige, samas sügisel hindasime rahandusministeeriumis, et uute sõidukite soetamine ettevõtetele on peaaegu taastunud ja see väide on tekitanud jõulist vastukaja.
Põhjalikum analüüs automaksu mõjust autoturule ja maksulaekumistele tehakse pärast esimese kehtivusaasta lõppu (vahekokkuvõte on RM blogis), kuid allpool mõned selgitused eelpool mainitud väidete kohta – mida millega võrrelda ja milliseid andmeid selleks kasutada. Vaatluse all on M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukid.
Kõigepealt 2025. aasta automüüginumbrite võrdlusest. Joonis 1 näitab Eestis esmaselt registreeritud uusi ja kasutatud sõidukeid (M1, M1G, N1, N1G kategooria) viimase kolme aasta jooksul kuude kaupa. 2023. aasta osas, mis oli veel automaksust mõjutamata, on näha, et autosid ostetakse rohkem kevadkuudel ja suve algul. Aasta lõpu poole autode soetamine veidi taandub. Erandiks on 2024. aasta, kui alates septembrist kuni detsembrini toodi Eestisse üha rohkem autosid. Seega, kuigi on tehniliselt korrektne väita, et novembris müügilangus süvenes, siis 2025. ja 2023. aasta jooni võrreldes täiendavat langust siiski ei toimunud. Sellegipoolest oli uute ja kasutatud sõidukite esmaregistreerimisi tänavu novembris 40% ja detsembris 36% vähem kui 2023. aastal.
Joonis 1 Esmaselt registreeritud sõidukid (allikas: Esmaselt registreeritud sõidukid)
Joonis 2 näitab sõidukite esmaregistreerimisi kuude kaupa alates 2023. aasta algusest ja sealt on samuti näha registreerimiste kiirenemine 2024. aasta lõpus ning siis järsk langus 2025. aasta algul. Märtsist alates hakkas autoturg lootustandvalt taastuma, kuid uus tagasilöök tuli juulis käibemaksutõusu tõttu, mis aktiveeris ilmselt autoturgu juunis. Lisaks hakkasid suvel liikuma poliitilised spekulatsioonid automaksu kaotamise teemal, mis arusaadavalt pärssisid omakorda müüki järgnevatel kuudel.
Täiendavalt painab autoturgu keskpärane majanduskeskkond. 2024. aasta algul, automaksu tulusid planeerides, olid väljavaated 2025. aasta majandusarenguks lootustandvad. Majanduskasvuks prognoosis rahandusministeerium 3,3% (Eesti Pank 3,2%), inflatsiooniks 2,5% ja töötus pidi vähenema. Praktikas jääb 2025. aasta majanduskasv oluliselt tagasihoidlikumaks.
Joonis 2 Esmaselt registreeritud sõidukid 1.2023–12.2025 (allikas: Esmaselt registreeritud sõidukid)
Joonis 3 näitab registreerimisi 12 kuu libiseva keskmisena. See vaade aitab elimineerida eelmise aasta lõpus ette ostetud sõidukite mõju. Kuna 2025. aasta algul oli automüük väga nõrk, siis tasandus etteostmise mõju juba märtsikuuks ja kuna jaanipäevast alates pole kevadine taastumistrend jätkunud (Joonis 2), siis eelmise aasta etteostmised automüüjaid enam ammu ei lohuta.
Joonis 3 Esmaselt registreeritud sõidukid 12 kuu libiseva keskmisena (allikas: Esmaselt registreeritud sõidukid)
Eelnevad pildid ja järeldused on tehtud Transpordiameti avaandmete alusel (esmaselt registreeritud sõidukid), kus andmekoosseis ja seetõttu ka detailsem analüüs (eraisikute v ettevõtete ostud, ostetud sõidukite parameetrite muutus…) on piiratud.
Alternatiivne andmeallikas on Transpordiameti sõidukite staatused Eestis. Selle andmekoosseis on rikkalik (kõik sõiduki parameetrid) ja lisaks on võimalik eristada füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sõltumata liisingu kasutamisest). Võrreldes esimese andmeallikaga on aga seal loetletud sõidukite definitsioon erinev – see on läbilõige registris olevatest sõidukitest praeguse hetke seisuga.
Ekslik järeldus, et ettevõtted ostavad juba peaaegu sama palju uusi autosid kui varem, põhines sellel andmeallikal. Sellises sõnastuses aga sellist järeldust ei oleks tohtinud teha, kuna nagu hiljem selgus, ei sobi see allikas ajalooliseks võrdluseks autoostude kohta. Häda on selles, et kõik varasematel kuudel ja aastatel registreeritud sõidukid ei ole enam tänase seisuga registris ja seda kahel põhjusel.
Esiteks, sõidukeid müüakse välismaale, sõiduki omanik võib kolida koos sõidukiga Eestist ära, sõiduk võib hävineda õnnetuses jne. Teiseks, mis veelgi olulisem eksliku järelduse osas – aja jooksul liiguvad sõidukid juriidiliste isikute omandusest füüsiliste isikute omandusse järgmisel põhjusel – ettevõtted ostavad rohkem uusi sõidukeid ja varem või hiljem müüvad nad edasi, kuid siis juba enamasti füüsilistele isikutele.
Seega ajalooline võrdlusbaas, eriti juriidilise isiku nimele algselt registreeritud uute sõidukite osas, kahaneb aja jooksul oluliselt, samas kui viimastel kuudel registreeritud sõidukid on valdavalt ikka nende arvel. See oligi põhjus ekslikuks järelduseks füüsiliste ja juriidiliste isikute erineva ostudünaamika kohta.
Küll sobib teine allikas suures plaanis hindamaks meie autopargi muutust CO2 emissiooni seisukohast, kuna omaniku muutus juriidilisest füüsiliseks isikuks ei mängi selles võrdluses rolli. Joonis 4 näitab, kuidas meie autopark on muutunud aasta aastalt kütusesäästlikumaks juba pikemat aega, kuid eriti suur langus toimus seoses automaksu kehtestamisega. (See joonis ei sisalda ainult elektri jõul sõitvaid autosid.) Kasutatuna riiki toodud autode keskmine emissioon oli 2025. jaanuaris pea kaks korda madalam kui aasta varem, kuigi aasta jooksul on see oluliselt tõusnud. Seega on automaksu mõjul vähemalt esialgu ka kasutatud autode riiki toomisel hakatud rohkem hindama kütusesäästlikkust.
Joonis 4 Registris olevate (M1, M1G) fossiilkütust kasutavate sõidukite keskmine CO2 emissioon Eestis arvele võtmise aastate kaupa (allikas: Sõidukite staatused Eestis)
Automaksul, mis koosneb registreerimistasust ja aastamaksust, on kaks eesmärki – piirata meie sõidukipargi keskkonnamõju ja koguda raha riigikassasse riigi erinevate tegevuste finantseerimiseks. Kuna eesmärke on kaks, poliitikameetmeid nende saavutamiseks aga üks (automaks), siis oli algusest peale selge, et mida paremini on täidetud üks eesmärk, seda halvemini teine. Esimese aasta lõpuks tundub automaksu mõju inimese käitumisele olevat suurem ja sellest tulenevalt täiendavale maksutulule väiksem, kui maksu planeerides oodatud. Majandusolude paranemine võib seda vahekorda veel muuta.
Loomise kuupäev: 23.01.2026
