Automaks – ehk iga-aastane mootorsõidukimaks ja sõiduki soetusel makstav registreerimistasu – hakkas kehtima käesoleva aasta algusest. Uue maksuna on see olnud pideva avalikkuse tähelepanu all, mistõttu rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakond pidas vajalikuks teha vaheülevaade enne kevadist põhjalikumat analüüsi. Lihtsuse mõttes keskendun analüüsis ainult M-kategooria sõidukitele, tavamõistes sõiduautodele ja maasturitele. N-kategooria trendid on küll üldjoontes sarnased, kuid nende osakaal on sõiduautode kõrval siiski väike.
Liiklusregistris oli oktoobri lõpu seisuga 668 000 sõiduautot ning selle hulgas ei ole ajutiselt peatatud registrikanded. Vahel tuuakse liiklusregistri koguarvust rääkides välja ka peatatud kanded, mistõttu on oluline seda siin täpsustada.
Sõiduautode arv registris on olnud viimase kümne aasta vaates kasvuteel (vt joonis 1). 2024. aastal oli täheldatav väike sõidukite arvu langus, 2025. aastal aga taas tuntav tõus. Kuna käesoleva aasta andmed kajastavad oktoobri lõppu, mitte tervet aastat, siis ei pruugi numbrid olla täielikult võrreldavad. Tervikülevaade saab võimalikuks pärast kalendriaasta lõppu. Laias laastus on pilt siiski kooskõlas üldise tunnetusega sellest, mis maksu kehtimise eel ja järel juhtus. Võis oletada, et paljud loobusid mitteaktiivses kasutuses sõidukitest (vt ka allpool joonis 8). Need kas müüdi maha või siis eemaldati registrist. Samal ajal oli ilmselt hulk neid inimesi, kes tahtsid kas sõidukit vahetada või selle ette soetada enne registreerimistasu kehtima hakkamist.
Joonis 1. Sõiduautode (M1 ja M1G) arv liiklusregistris, 2015-2025. aasta oktoober
Allikas: Transpordiamet (Registris aasta lõpu seisuga alates 2011 | Tableau Public; Sõidukite statistika | Transpordiamet)
Kõrvale võib vaadata ka liikluskindlustuse statistikat, milles näeb kindlustuskohustusega ning kehtiva kindlustuslepinguga sõidukite arvu. Kaudselt näitab viimane ära, kui palju sõidukeid on aktiivkasutuses, mitte lihtsalt registris (vt joonis 2). Seisvale sõidukile ei ole kohustust kindlustust sõlmida.
Joonis 2. Liikluskindlustuse statistika, 2017-2025. aasta III kvartal
Allikas: Eesti Liikluskindluskindlustuse Fond (Liikluskindlustuse statistika)
Numbrite tõlgendamisel tasub tähele panna, et Eesti Liikluskindluskindlustuse Fondi (LKF) numbrites on kõik sõidukid, mitte ainult sõiduautod. 2024. aasta väike langus registreeritud sõidukite arvus paistab ka siit välja, millele järgneb käesoleval aastal tugev kasv kindlustuskohustusega sõidukite arvus. Samuti on oluliselt kasvanud kehtiva kindlustuslepinguga sõidukite arv, nagu ka klientide arv. Kuna tegemist on üheksa kuu seisuga, siis eelmiste aastatega võrreldav number selgub aasta lõpus. Varasemast on siiski teada, et katkendliku kindlustusega sõidukite arv on suhteliselt väike, umbes 3 protsenti. Suvel, mil sõidukid on tüüpiliselt aktiivsemas kasutuses, oli sarnane seis. Mõlema andmestiku põhjal joonistub sarnane pilt: pärast automaksu kehtestamist on sõiduautode arv ja aktiivkasutuses sõidukite arv pigem kasvanud.
Vähenenud on autode esmaregistreerimine
Esmaregistreerimine, majandusterminina sõidukite import on nii uue kui ka kasutatud sõiduki lisamine registrisse. Viimastel aastatel on neid olnud ühes kuus tüüpiliselt umbes 4100 sõidukit (vt joonis 3). Reaalsissetulekud on viimastel aastatel pigem langenud ja hinnatõus on olnud ulatuslik. Varasematel aastatel oli see näitaja aga kasvutrendis, liikudes koos elanike jõukuse suurenemisega.
Joonis 3. Sõiduautode esmaregistreerimine, 2022-2025. aasta oktoober
Allikas: Transpordiamet (Sõidukite statistika | Transpordiamet)
Oluline muutus esmaregistreerimistes oli 2024. aastal, mil aasta esimesel poolel toodi registrisse veidi vähem sõidukeid ning aasta viimasel kolmel-neljal kuul jällegi trendist oluliselt rohkem. Riiki toodi umbes 7200 autot tavapärasest rohkem, mis on peaaegu kahe tavakuu maht. Seda pehmendab aga asjaolu, et aasta kokkuvõttes toodi vaid 1900 autot rohkem kui varasemal kahel aastal keskmiselt, ehk umbes 4 protsenti rohkem.
Käesoleval aastal on autode esmaregistreerimine selgelt vähenenud. Keskmiselt on see vaid poole võrra eelmise kolme aasta keskmisest. Kui aasta esimesel poolel paistis, et trend liigub tavaolukorra suunas, siis viimased kuud on näidanud, et sõidukite registreerimine ei ole taastunud. Mõistagi on see riigi vaates maksulaekumise väljakutse. Suveprognoosis vähendasime registreerimistasu laekumise ootust ning on võimalik, et ka see vähendatud ootus ei täitu.
Mida näitab majandusstatistika?
Järgnevalt vaatame lähemalt, kuidas see trend kajastub muudes seotud näitajates, sealhulgas sõidukite impordis, sektori käibes, sõidukiliisingus ja muus maksulaekumises.
Kui vaadata sõiduautode importi (vt joonis 4), siis automaksu mõju paistab välja vaid 2024. aasta lõpus, mil toodi riiki tavapärasest rohkem sõidukeid. 2025. aastal ei ole impordi vähenemist näha.
Joonis 4. Sõiduautode import (eurodes), 2022-2025. aasta august
Allikas: Statistikaamet (https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_vk/VKK14)
Kuigi impordistatistikast võib veidi järeldada ka sõidukite maaletoomisega tegelevate ettevõtete käekäigu kohta, tasub märkida, et osa impordist läheb uuesti riigist välja, peamiselt Lätti ja Leetu. Kui sõiduautode impordist maha arvata eksport, saame järgneva pildi (vt joonis 5), mis on paremas kooskõlas turul toimuvaga.
Joonis 5. Sõiduautode import ilma ekspordita (eurodes), 2022-2025. aasta august
Allikas: Statistikaamet (https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_vk/VKK14)
Kui võrrelda käesolevat aasta nn netoimporti viimase kolme aastaga, siis on esimese kaheksa kuu keskmine langus 19 protsenti. Arvestades, et 2024. aastal oli import veidi aktiivsem, on langus veelgi väiksem, umbes 14 protsenti. Kui võrrelda impordi langust esmaregistreerimise languse vähenemisega, tekivad üsna selged käärid. Impordi numbrid on küll rahalises väärtuses ja sõidukite registreerimine kogustes, kuid sõidukite hinnad käesoleval aastal hüppeliselt kasvanud ei ole. Pigem on täheldatud hinna langusest tingitud olukorda, kus autod seisavad müügiplatsil (vt näiteks Uute autode müük on poole võrra langenud ja hinnad alla viinud | Majandus | ERR).
Oluline on ka mõista, et Balti riikide sõidukiturg on omavahel tihedalt seotud. Paljud müüjad tegutsevad kolmel turul korraga ning kui müük ühes riigis paraneb, võetakse teise riigi varudest ja vastupidi. Seetõttu näeme 2024. aastal suuremat sõidukite sissevoolu Eestisse ning 2025. aastal suhteliselt suuremat reeksporti.
Lisaks võib vaadata jooksvaid andmeid sõidukite müügiga tegeleva sektori majandusnäitajate kohta (vt joonis 6). Täpsuse huvides tuleb välja tuua, et kuigi enamik sektorist hõlmab puhtalt mootorsõidukite müüki (mitte hooldust või remonti), sisaldab see ülevaade ka mootorrataste müüki, hooldust ja remonti ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müüki.
Joonis 6. Mootorsõidukite müügiga tegeleva sektori käive ja kogukasum (tuhandetes eurodes), 2022-2025. aasta II kvartal
Allikas: Statistikaamet (EM041: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI (KVARTALID). Statistika andmebaas)
Jooniselt on näha, et 2024. aasta lõpp oli müügitulult tavapärasest suurem, 2025. aasta algas langusega ning teises kvartalis saavutati juba tavapärane tase, kolme kuuga 1,2 miljardit käivet. Kogukasum on siiski selgelt langenud. Kahjuks on hetkel võimalik vaadata vaid poole aasta numbreid. Tervikaasta avaldamisel saab pilt selgemaks.
Liisingustatistika näitab samuti selget sõidukite müügi langust (vt joonis 7). Ettevõtete liisinguga sõidukite soetus on käesoleval aastal olnud 45 protsendi võrra väiksem ja kodumajapidamistel 65 protsendi võrra väiksem kui eelneval aastal. See tulemus on kooskõlas liiklusregistri registreerimisandmetega sõidukiomaniku liigi lõikes. Viimasest paistab samuti, et füüsiliste isikute reaktsioon automaksule oli ulatuslikum ning taastumine aeglasem.
Joonis 7. Sõiduautode liisingu uusmüük (miljonites eurodes), 2022-2025. aasta september
Allikas: Eesti Pank (Liisingu uusmüük kliendigrupi ja liisitava vara lõikes)
Sõiduautode turgu mõjutab ka järelturg (vt joonis 8), mitte ainult import, sest ostusooviga inimene võib leida sobiva sõiduki ka kohalikult turult. Siingi oli sarnane dünaamika nagu mitmel teisel näitajal – 2024. aasta lõpus oli oluline aktiivsuse kasv. Omanikku vahetas ligi 35 000 sõidukit tavapärasest rohkem, mis on pea kolme tavapärase kuu tehingute maht. Käesoleval aastal on üheksa kuuga omanikku vahetanud umbes 63 000 sõidukit vähem.
Joonis 8. Sõiduautode (M1 ja M1G) järelturg (omanikuvahetuste arv), 2023-2025. aasta september
Allikas: Transpordiamet (Sõidukitega tehtud toimingute statistika | Transpordiamet)
Omanikuvahetustes oli sarnane dünaamika nagu mitmel teisel näitajal – 2024. aasta lõpus toimus oluline aktiivsuse kasv. Omanikku vahetas ligi 35 000 sõidukit tavapärasest rohkem, mis on peaaegu kolme tavakuu tehingute maht. Käesoleval aastal on üheksa kuuga omanikku vahetanud umbes 63 000 sõidukit vähem.
Maksulaekumine
Registreerimistasu on laekunud kümne kuuga üle 55 miljoni euro (vt joonis 9). Veidi üle poole laekumisest tuleb omanikuvahetusest. Keskmine omanikuvahetuse tasu on olnud 665 eurot, imporditud sõiduki puhul 1144 eurot. Numbrid vastavad laias laastus ootustele, kuid tehingute arv on oluliselt väiksem.
Joonis 9. Sõidukite registreerimistasu laekumine ja registreerimiste arv
Allikas: Transpordiamet (Sõidukite statistika | Transpordiamet)
Avalikult on väidetud, et kuna sõidukiturg on nii kehvas seisus, kaotab riik käibemaksulaekumiselt niivõrd palju, et see muudab kogu registreerimistasu ja automaksu kehtestamise riigi vaatest mõttetuks. Argument on mõistetav, kuid arvutuskäigud peavad olema kooskõlas päris andmetega.
Olen näinud mitut erinevat hinnangut. Nende põhjal võib sõidukituru languse tõttu käibemaksulaekumine olla vähenenud juba kuni 130 miljoni euro võrra – juhuslikult kogu algne registreerimistasu laekumise ootus.
Esiteks kogus riik sõidukite etteostmise tõttu eelmisel aastal rohkem käibemaksu. See on tavapärane praktika: maksumuudatustele eelneb ettevarumine (näiteks aktsiiside puhul) ning seetõttu jälgimegi maksulaekumist üle aja, mitte ainult ühes konkreetses aastas. Kui võrrelda laekumise numbreid eelarve ja prognoosiga, tuleb vaadelda tervikpilti. 2024. aasta viimase nelja kuuga soetati võrreldes aasta varasemaga 4780 uut sõiduautot rohkem. Need neli kuud erinesid selgelt sõidukimüügi tavatrendist. Meie hinnangul laekus sellelt täiendavat käibemaksu 18 miljonit eurot.
Teiseks, kõigilt sõidukitehingutelt ei laeku käibemaksu. Laias laastus pool sõidukitehingute mahust tehakse ettevõtete poolt ning see deklareeritakse sisendina, mis ühiskassasse ei jõua. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik vähem müüdud sõidukid tähendavad automaatselt miinust eelarves.
Kolmandaks, „ostmata“ autode hindade puhul ei saa kasutada täpseid eeldusi. Täpne ostu-müügitehingute hinnastatistika ei ole avalik, kuid kaudsete andmete põhjal saab oletusi teha.
Eristada tuleb kolme hinnaklassi. Keskmine Eestis müüdav uus sõiduk on viimase pooleteise aasta liisingustatistika (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/972/r/1392/1241"Liisitud autode uusmüük tüübi ja kliendigrupi lõikes) põhjal umbes 33 000 eurot, eeldades tüüpilist 10-protsendilist sissemakset. Eraisikute ostetud uute sõidukite keskmine hind on ligikaudu 28 000 eurot ning ettevõtete ostetud sõidukite oma aga 39 000 eurot.
Uusi sõidukeid osteti enne automaksu kehtestamist parimatel kuudel ligi 2300, tüüpiliselt 1900 tükki ühes kuus. Käesoleval aastal on uute sõidukite ostmise maht keskmiselt 1100 sõidukit kuus. Ligikaudu pool esmaregistreeritud sõidukitest ostetakse liisinguga. Ja nagu öeldud, kõigilt ei laekugi käibemaksu. Või kui laekub, siis kunagi järelturul, aga väiksemas määras.
Esmaregistreeritud kasutatud sõidukite kohta on hinnastatistikat saada veelgi keerulisem. Liisingustatistikas ei ole eristatav, kas tegemist on imporditud või kohalikult turult ostetud sõidukiga. Liisingusse võetud kasutatud sõidukite hinnad on uute sõidukitega võrreldes madalamad, vastavalt umbes 20 000 eurot eraisikutel ja 31 000 eurot firmadel. Nende hulgas ei ole tarbimislaenuga ostetud sõidukeid ja see statistika ei ole kättesaadav. Valdavalt ostetakse sõiduk ilma krediidiasutusteta, mida saab järeldada, vaadates järelturu tehingute mahtu ning kõrvutades seda liisingustatistikaga. Ilmselt ei ole nende sõidukite hinnad väga kõrged, arvestades müügikuulutuste hinnataset ja likviidset vara (vt näiteks Eesti Panga uuring Eesti leibkondade varadest ja kohustustest). Valdav enamik neist sõidukitest on ka käibemaksuvabad.
Neljandaks, inimeste tarbimisotsused ei ole sõltumatud. Vähenenud käibemaksu laekumist ühe tarbimisliigi pealt kompenseerib tõenäoliselt osaliselt muu tarbimise pealt laekuv maks. Kui raha säästetakse sõiduki ostuks hiljem, on tegemist vaid ajutise laekumise vähenemisega.
Viiendaks, käibemaksu laekub üldiselt ootuspäraselt või vähemalt nii lähedal ootustele, et isegi väiksemal määral laekuv registreerimistasu katab kõik laekumise kõikumised. Me jälgime maksulaekumist regulaarselt ning avaldame andmed, mida igaüks saab analüüsida (vt Maksulaekumine 2025 | Tableau Public). Samuti on võimalik numbreid võrrelda meie prognoosidega (Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium).
Kuidas see kõik kokku võtta?
Osa käesoleva aasta sõidukituru madalseisust on selgitatav sellega, et palju ostutehinguid toimus juba eelmise aasta lõpus. Suvel võis veel üldjoontes öelda, et eelmise aasta kasv ja käesoleva aasta madalseis olid sümmeetrilised, kuid see ei selgita enam jätkuvat langust. Viimaste kuude poliitiline arutelu automaksu kaotamise teemal on tõenäoliselt samuti pannud mõned inimesed autoostu edasi lükkama.
Teiste riikide kogemus sõidukite maksustamisel näitab, et autode omamist on keeruline maksustamisega oluliselt vähendada. Eestis ei ole sõidupark vähenenud, nagu ülal nähtud joonistelt paistab.
Kui maks on aga saastepõhine, siis on palju kergem saavutada liikumist vähem saastavate sõidukite poolel, sest maksu elastsus on suurem. See muutus on vähemalt praeguse seisuga Eestis ka toimunud (vt joonis 10). Nii uute kui ka kasutatuna arvele võetud sõidukite süsinikuheite vähenemine on küll aastaid märgatav trend, kuid käesoleval aastal on langus eriti tuntav. Varasem ~140g CO2/km on langenud ~125 g CO2/km. Tuleviku keskmist heidet on raske enne kalendriaasta täitumist prognoosida, kuna osa autosid on veel n-ö ostmata.
Joonis 10. Esmaregistreerimine süsinikuheite järgi (mitte-elektrilised sõiduautod), 2019-2025. aasta september
Allikas: Transpordiameti avaandmed; kolleeg Madis Abeni arvutused
Võimalik, et praegune madalseis on ajutine. Tarbimisharjumused võivad olla jäigad, kuid mitte kivisse raiutud. Automaks erineb teistest maksudest selle poolest, et maksukohustus sõltub suuresti sõiduki omadustest ning maksu progressioon on sõiduki tehniliste näitajate suhtes väga suur. Sõiduki ostusoovi korral on võimalik registreerimistasu kohustust kordades vähendada, valides väiksema süsinikuheitega või kergema sõiduki. Kuna süsinikuheide ja kütusekulu on peaaegu ekvivalentseoses, kaasneb sellega väiksem kütusearve. Selle mehhanismi mõistmine võib tarbijal aega võtta. Eesti registreerimistasu on teistega võrreldes ikkagi väike (vt joonis 11). Samas on meie automaksu toodud heaks näiteks, kuidas muu Ida-Euroopa võiks autode maksustamist edasi arendada.
Joonis 11. Sõiduautode soetuse maksustamine, väike linnamaastur (elekter vs bensiin)
Allikas: T&E (Which countries are incentivising drivers to go electric? | T&E)
Lääne-Euroopas ei ole sõidukite kõrgem maksustamine inimesi sõidukitest loobuma pannud (vt joonis 12). Huvitava nähtusena võib välja tuua, et rikkuse kasvades – näiteks paremate avalike teenuste ja suurenenud keskkonnateadlikkuse taustal – väheneb autode omamine.
Joonis 12. Autode omamine ja jõukuse tase ELi riikides
Allikas: Eurostat
Uue maksuga harjumine võtab tõenäoliselt aega. Valitsuse otsused viimase eelarvestrateegiaga on liikunud automaksu mõju leevendamise suunas – näiteks laste arvu põhine vähendus, 8-9-kohaliste sõidukite erisus ja maksutulu suunamine teehoidu. Rahandusministeerium jälgib maksulaekumist pidevalt ning kui enamik aastastatistikast on avaldatud, koostame automaksu kohta põhjalikuma analüüsi.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna
Loomise kuupäev: 18.11.2025
