Rahatarkuse kuu edu põhineb laiapõhjalisel koostööl, millesse panustasid nii pangad, riigiasutused, koolid kui ka rahatarkuse entusiastid. Just selline ühine tegutsemine loob eeldused püsivaks muutuseks ja aitab kujundada teadlikumat ühiskonda.
Rahatarkuse teemade nähtavuse suurendamiseks valis Rahandusministeerium Euroopa Liidu finantskirjaoskuse saadikuteks Kristi Saare ja Kristjan Liivamägi. Märtsis esmakordselt kogunenud võrgustiku eesmärk on tugevdada liikmesriikide koostööd ning hoida rahatarkuse teemasid fookuses nii meedias kui ka avalikus arutelus.
Koolid kui rahatarkuse kasvulava
Rahatarkuse kuu jooksul muutus eriti nähtavaks koolide roll finantsteadmiste kujundamisel. Üle Eesti toimus hulgaliselt praktilisi ja loovaid tegevusi, mis aitasid rahatarkuse teemasid noortele arusaadavaks ja elulähedaseks teha.
Mitmes maakonnas korraldati noorte eestvedamisel suuremaid sündmusi. Lääne-Virumaal Sõmerus toimus 7.-9. klassidele suunatud konverents „Noored loovad homse“ ning Järvamaal Väätsal noorte arvamusfestival „Normus“, kus üheks aruteluteemaks oli ka rahatarkus. Mõlemal juhul panustas aruteludesse ka Rahandusministeerium.
Koolides toimusid aktiivselt ka külalistunnid ja loengud. Eesti Pangaliidu eestvedamisel viidi läbi 145 külalistundi, milles osales üle 4500 õpilase üle Eesti. Räägiti nii rahatarkuse alustest, investeerimisest kui ka pettuste vältimisest. Mõnes koolis astusid esinejatena üles ka oma õpilased, kes on läbinud SEB Koolisaadikute programmi, ning mõnes koolis kutsuti pensioniteemadel rääkima Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõustajaid.
Lisaks loengutele said õpilased teadmisi omandada mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu. Osaleti rahatarkuse mängudes nagu Cashy ja Raharalli, lahendati Kahooti viktoriine ning osaleti e-viktoriinides. Koolides korraldati ka oma võistlusi ja orienteerumismänge ning ringlesid Finantsinspektsiooni rändmäng „Taskuraha“ ja koomiksinäitus „Raharöövlid“.
Praktiline õpe oli kogu kuu vältel olulisel kohal. Õpilased koostasid eelarveid näiteks koogi küpsetamiseks või klassiekskursiooni korraldamiseks, viisid läbi laatasid ning müüsid enda valmistatud tooteid. Vanemad õpilased kirjutasid mõtisklusi oma rahalisest tulevikust ning lahendasid elulisi küsimusi, näiteks kuidas noored võiksid saada esmast töökogemust.
Rahatarkuse ja ettevõtluse teemapäevad ning projektinädalad, näiteks „Rahatargaks 2026“, pakkusid võimalust teemasse süvitsi minna. Samuti toimusid õppekäigud, mille käigus külastati Ettevõtlusküla, Eesti Panga muuseumi ja Swedbanki rahatarkuse keskust. Kohtumised tööandjate ja kohalike omavalitsuste esindajatega aitasid noortel paremini mõista, kuidas rahaotsused päriselus toimivad.
Oluline on ka õpilaste enda algatus. Mitmes koolis tegutsevad rahatarkuse klubid, kus arutatakse rahaasju ja kutsutakse esinejaid. Samuti osalevad noored üha aktiivsemalt investeerimismängudes.
Tuhanded inimesed investeerimismängudes ja viktoriinides
Rahatarkuse kuu üks märgiline sündmus oli esmakordselt toimunud e-viktoriin, mille korraldas Pangaliit koostöös Delfiga. Sellest võttis osa üle 4400 inimese, nende hulgas enam kui 900 noort vanuses 13–15 aastat.
Investeerimismängud jätkavad samuti populaarsuse kasvu. Eesti vanim investeerimismäng LHV Börsihai tõi kokku üle 4500 osaleja ning aprilli alguses startinud Investor Toomase ja SEB ühine mäng pakub samuti noortele võimalust osaleda ja auhindu võita. See näitab selgelt, et rahatarkuse teemad jõuavad edukalt ka noorema sihtrühmani ning digilahendused aitavad teadmisi laiemalt levitada.
Tunnustamine ja eeskujude esiletoomine
Rahatarkuse kuu ei keskendu ainult teadmiste jagamisele, vaid ka nende inimeste ja organisatsioonide tunnustamisele, kes sellesse panustavad. Rahatarkuse Veduri konkursile esitati tänavu 46 kandidaati neljas kategoorias ning tunnustused antakse üle mai keskel Eesti Pangas.
Esmakordselt tunnustatakse samal sündmusel ka koolinoori, kes on sidunud oma loov- või uurimistöö rahatarkuse teemadega. Lisaks on mitmed ettevõtted panustanud oma töötajate finantsteadmiste arendamisse ning MTÜ Rahatark Tööandja annab välja vastavad märgised.
Ka tudengite huvi rahatarkuse teemade vastu on järjest kasvanud ning igal aastal on Rahandusministeerium tunnustanud ka mõnda finantskirjaoskuse teemalist lõputööd.
Õpetajad ja õppematerjalid kui võtmetegurid
Rahatarkuse edendamisel on keskne roll õpetajatel. Rahatarkuse mentorklubi VI hooaja lõpetas 200 õpetajat, kes lõid oma lõputöödena uusi õppematerjale, sealhulgas eriti oodatud sisu krediidi ja pensioni teemadel.
Õpetajate tagasiside näitab selgelt vajadust süsteemsemate ja terviklikumate õppematerjalide järele ning selle suunaga tegeleb ka Rahandusministeerium. Täiendavalt käivitati õpetajatele rahatarkuse õpiampsude koolitussari, mis pakub praktilisi ja kohe rakendatavaid teadmisi. Samuti mängis olulist rolli „Tagasi Kooli“ programm, mille raames loodi neli uut rahatarkuse e-tundi, kus osales ligi 2000 õpilast.
Aasta alguses käivitas Rahandusministeerium algatuse „Rahatark Kool“, mis aitab omakorda esile tuua ja tunnustada koole, kes rahatarkust aktiivselt edendavad.
Pettuste ennetamine on üha olulisem
Üha suuremat tähelepanu pööratakse ka finantspettuste ennetamisele. Seda teemat käsitleti nii koolides, õpetajate programmides kui ka laiemalt avalikkuses, tuues esile reaalseid näiteid ja ohukohti.
Rahandusministeerium koostas finantspettuste testi, mis põhineb politsei poolt tuvastatud skeemidel, ning viis selle tutvustamiseks läbi kampaania „Tunne pettust“.
Finantsinspektsioon ja politsei korraldasid õpetajatele suunatud konkursi „Pettused meie elus“, mille eesmärk oli tuua päriselulised lood klassiruumi ning kaasata aruteludesse ka pereliikmeid, et ennetustöö jõuaks laiemalt ühiskonda.
Pilk tulevikku: rahatarkuse tegevuskava
Rahatarkuse kuu on osa laiemast strateegilisest eesmärgist tõsta inimeste finantskirjaoskust, aga panustab ka ülemaailmsesse Global Money Week tegevustesse.
2026. aasta tegevuskava keskendub kolmele peamisele sihtrühmale: noored, õpetajad ja täiskasvanud. Noorte puhul on eesmärk tuua rahatarkus süsteemselt kooliõppesse, et kujundada varakult arusaam raha väärtusest ja finantsotsuste mõjust. Siht on, et igas Eesti gümnaasiumis oleks õpilastel võimalus õppida rahatarkust valikkursusel, võimalusel ka eraldi õppeaines. Õpetajaid toetatakse õppematerjalide, koolituste, seminaride ja mentorklubi programmiga.
Täiskasvanutele suunatud tegevused keskenduvad praktilistele teemadele, nagu pensioniks kogumine, võlgade ennetamine ja pettuste vältimine. Neid toetavad loengud, veebikursused ja teavitustegevused koostöös erinevate partneritega. Olulist rolli mängivad ka uuringud, mis aitavad paremini mõista inimeste finantskäitumist. Sel aastal viiakse taas läbi täiskasvanute rahatarkuse uuring koostöös TalTechi teadlastega.
Kõige selle keskmes on koostöö – riigi, haridusasutuste, ettevõtete ja teiste partnerite ühine panus. Ainult ühiselt tegutsedes on võimalik luua keskkond, kus inimestel on rohkem teadmisi, kindlustunnet ja oskusi oma rahaasjade juhtimiseks nii täna kui ka tulevikus.
Järgmine oluline samm on muuta olemasolevad teadmised ja materjalid paremini kättesaadavaks ja süsteemsemaks, et rahatarkus ei oleks fookuses vaid rahatarkusekuul, vaid oleks loomulik osa meie kõigi igapäevaelust.
Marge Aasalaid, rahatarkuse koordinaator
Loomise kuupäev: 09.04.2026
