Kui poliitikud lubavad tõsta pensione, langetada makse või suurendada toetusi, tekib alati küsimus: kes sellest tegelikult võidab ja kes kaotab? Sellele ei saa vastata ainult riigieelarve mõju vaadates. Sama oluline on hinnata, kuidas muutub erinevate inimeste ja leibkondade toimetulek.
Sellistele küsimustele vastamiseks kasutatakse üha enam jaotusliku mõju analüüsi. Eestis aitab seda teha mikrosimulatsioonimudel EUROMOD, mis võimaldab hinnata poliitikamuudatuste mõju üksikute leibkondade tasandil ning koondada tulemused kogu ühiskonna kohta. Nii saab poliitikakujundamisel toetuda mitte ainult eelarvemõju hinnangule, vaid ka teadmisele, kuidas muudatused mõjutavad inimeste igapäevast toimetulekut.
Selliste analüüside praktiline väärtus tuleb eriti hästi esile valimiste eel, kui erakonnad esitavad uusi maksu- ja sotsiaalpoliitilisi lubadusi. 2027. aastal toimuvad taas Riigikogu valimised ja erakonnad tulevad välja oma valimislubadustega. Rahandusministeeriumil on kavatsus taas hinnata suuremate lubaduste mõjusid, sh ka jaotuslikku mõju.
Mis on EUROMOD ja kuidas see töötab?
EUROMOD on Euroopa Liidus kasutatav maksude ja sotsiaaltoetuste mikrosimulatsioonimudel. Selle eripära on, et analüüsitakse üksikute leibkondade andmeid. Mudelis kirjeldatakse erineva sissetuleku ja koosseisuga leibkondi ning leitakse, kuidas kavandatav toetuse või maksumuudatus mõjutaks igaühe kasutatavat sissetulekut.
Seejärel koondatakse tulemused kogu rahvastiku kohta. Nii on võimalik hinnata, kui palju muutus mõjutab riigieelarvet, ja samuti saada infot, kuidas muutub erinevate ühiskonnarühmade toimetulek, vaesus ja sissetulekute ebavõrdsus.
Selle tulemusena ei nähta enam ainult seda, kui palju reform maksab, vaid ka seda, kes sellest võidavad, kes kaotavad ja kui suur mõju erinevatele leibkondadele tegelikult on.
Kaks poliitikameedet võivad riigieelarvele maksta täpselt sama palju, kuid mõjutada inimesi täiesti erinevalt. Üks võib suurendada eelkõige väikese sissetulekuga leibkondade heaolu, teine aga tuua suurima kasu suurema sissetulekuga inimestele. Just selliste erinevuste mõistmiseks kasutataksegi jaotusliku mõju analüüsi.
Mida saab EUROMODi abil hinnata?
EUROMODi abil saab näiteks hinnata tulumaksu ja käibemaksu muudatusi, maksuvaba tulu, peretoetuste, pensionide muutmise mõju ja erinevate reformide koosmõju. Järgnevad joonised illustreerivad mõningaid tüüpilisi tulemusi.
Jaotusliku mõju tulemused esitatakse sageli detsiilide lõikes. Lihtsustatult tähendab see, et kogu elanikkond jagatakse sissetuleku järgi kümnesse võrdsesse rühma. Esimesse rühma kuuluvad leibkonnad, mille sissetulekud on kõige väiksemad ning kümnendasse kõige suurema sissetulekuga leibkonnad.
Vanaduspensioni suurendamine mõjutab kõige enam madalama sissetulekuga 2.-4. detsiili tulu. See on ootuspärane, sest pension moodustab väiksema sissetulekuga leibkondade kogutulust suurema osa.
Joonis 1. Vanaduspensioni suurendamine 1% võrra, kasutatava tulu muutus (%) detsiiliti 2028. aastal
Allikas: Eesti registripõhine EUROMOD, Rahandusministeeriumi arvutused
Tulumaksumäära tõstmine 1% võrra 22%lt 23%le vähendab kõige enam kõrgemate sissetulekutega 7.-9. detsiili tulu. Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem tulumaksu ning seetõttu mõjutab maksumäära muutus neid enam.
Joonis 2. Tulumaksumäära suurendamine 1% võrra, kasutatava tulu muutus (%) detsiiliti 2028. aastal
Allikas: Eesti registripõhine EUROMOD, Rahandusministeeriumi arvutused
Käibemaksumäära tõstmine 1% võrra 24%lt 25%le vähendab kõige enam madalama sissetulekuga 1.-3. detsiili tulu. Väiksema sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma tulust tarbimisele, mistõttu mõjutab käibemaksu tõus neid suhteliselt rohkem.
Joonis 3. Käibemaksumäära suurendamine 1% võrra, kasutatava tulu muutus (%) detsiiliti 2028. aastal
Allikas: Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi uuring 2023, Rahandusministeeriumi arvutused
Need näited näitavad, et eri poliitikameetmed mõjutavad sissetulekurühmi väga erinevalt – pensioni suurendamine toetab eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondi, tulumaksu tõus mõjutab rohkem suurema sissetulekuga leibkondi, samas kui käibemaksu tõus koormab suhteliselt enam väiksema sissetulekuga leibkondi.
Hea poliitika ei tähenda ainult tasakaalus eelarvet. Sama oluline on teada, kuidas poliitilised otsused mõjutavad inimeste igapäevast elu. Jaotusliku mõju analüüs aitab sellele küsimusele vastata, näidates, kes kavandatud muudatustest võidavad, kes kaotavad ja kui suur see mõju on.
Just seetõttu on jaotusliku mõju analüüs muutunud oluliseks osaks tänapäevasest poliitikakujundamisest. See aitab vältida olukordi, kus hästi kavandatud reform annab soovimatuid tulemusi mõnele ühiskonnarühmale.
Margus Tuvikene, fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Loomise kuupäev: 23.07.2026
