Hoiu-laenuühistud on irdunud oma algsest tegutsemispõhimõttest
Peale koroonapandeemia algust on mitu hoiu-laenuühistut sattunud raskustesse, mitmed nendest läinud sisuliselt ka pankrotti. Kuigi menetlused veel käivad, siis halvima stsenaariumi korral võivad seal raha hoiustanud inimesed sellest paraku kas osaliselt või täielikult ilma jääda.
Sel kõigel ei ole mainitud viirusega mingit pistmist, vaid küsimus on selles, kas ühistuid on korrektselt juhitud ja kas need tegutsevad täna nii nagu on olnud sellise ettevõtlusvormi ajalooline idee.
Vaatame korra tagasi ajalukku. Kehtiv hoiu-laenuühistute seadus on jõus aastast 1999 ja viimati tehti olulisi muudatusi aastal 2010. Kusjuures need olid kantud sellest, et ühistutel oleks võimalik oma tegevust laiendada – näiteks kui varem sai ühistuid moodustada üksnes territoriaalsuse põhimõttel, siis 2010. aasta muudatuste kohaselt võis ühistuid moodustama hakata ka töö-, teenistus- või kutsealasel ning ühiste majanduslike huvide põhimõttel.
Sellest ajast on ühistute liikmete ja varade arv märkimisväärselt kasvanud. Juurde tekkis uusi ja ka päris suure liikmeskonnaga ühistuid. Kui 2010. aasta lõpus oli ühistutel liikmeid veidi üle 3000, siis tänaseks ligi 12 000. Enne suuremaid maksejõuetuse juhtumeid küündis see number isegi 16 000 kanti. Eraisikutelt kaasatud hoiuste maht on kasvanud 2010. aasta seisuga 2 miljonilt eurolt tänaseks 87 miljonini. Paradoksaalne on aga, et suur osa hoiustajaid ei tea, kellele seda raha välja laentakse.
Seega kas hoiu-laenuühistud tegutsevad täna nii nagu on olnud nende moodustamise ajalooline idee? See seisneb selles, et n-ö kitsas kildkond isikuid, kes elavad samas piirkonnas või kes jagavad sama ametit, soovivad lihtsustatult omavahel raha laenata – osal liikmetel on raha üle ja osal jällegi puudu ning niimoodi saab ühes „tsunftis“ eeldatavalt lihtsamalt ja odavamalt korraldada finantside vahendust. Oluliseks märksõnaks on sotsiaalne kontroll, mis põhineb sellel, et ollakse kursis üksteiste taustaga. Samuti on kõik liikmed võrdsed – igal liikmel on üks hääl sõltumata kapitali sissemakse suurusest – see on oluline erinevus võrreldes tavalise äriühinguga, kus hääleõigus tüüpiliselt sõltub äriühingusse panustatud kapitalist.
Hoiustajad on teadmatuses ja kahjuks väheaktiivsed
Suurimatel hoiu-laenuühistutel Eestis on üle 2 000 või isegi üle 4 000 liikme. Need liikmed ei ela kõik ühes piirkonnas ega tunne üksteist. Mitmed ühistud on kasutanud varianti, kus liikmed volitavad teist isikut nende huve ühistus esindama, sealhulgas nende eest üldkoosolekul osalema. Teoreetiliselt on see teretulnud, sest suurema liikmete arvuga ühistutel ongi keeruline liikmeid kokku kutsuda. Samas toimub praktikas volitamine tihti nii, et juba ühistuga liitudes annavad liikmed ära oma õigused. Ja seda suuresti teadmata milliseid huve volinik otsuste vastuvõtmisel esindab. Seega on raske uskuda, et sotsiaalne kontroll saab antud juhul efektiivselt toimida, seda vähemalt suuremate ühistute puhul.
Teine küsimus on ühistute läbipaistvus. Kui sirvida hoiu-laenuühistute kodulehekülgi, siis info juhtide kohta on suhteliselt napp. Ehk inimene, kes soovib mõne ühistu liikmeks astuda, ei pruugi saadagi võimalust kontrollida isikute tausta, kes ühistut juhivad. Kehtiv seadus ei näe ka ette, mis infot peaksid ühistu liikmed üldse saama. Liige ei pruugi saada isegi infot oma hoiustatud vahendite kohta.
Praktikas tundubki, et keskmine ühistu liige on huvitatud üksnes hoiustatud raha pealt intressi teenimisest, mis võrreldes kommertspankadega on üldjuhul kopsakam. Kui see on ainuke motivatsioon olla hoiu-laenuühistu liige, siis tekib tahes tahtmata küsimus, mis on vahe hoiu-laenuühistu liikmel ja mõnel väiksema kommertspanga kliendil. Erinevalt pankadest ei laiene aga ühistutele Finantsinspektsiooni järelevalve, Tagatisfondi poolne hoiuste kaitse ja kordades rangemad kapitali- ja likviidsusnõuded.
Seega toimub reaalses elus ühistutes paljuski kogu avalikkuselt raha kaasamine. Ühistuga liitumisel on ette nähtud küll sisseastumismaks ja minimaalne osamaks, kuid need on üldjuhul väga madalad, et olla mingisugusekski lävendiks, et iga juhuslik „uksest sisseastuja“ ei saaks ühistu liikmeks hakata.
Ainuke töötav lahendus on Finantsinspektsiooni järelevalve
Kokkuvõttes vajab hoiu-laenuühistu liige suuremat kaitset. Rahandusministeerium on otsinud päris kaua sellele sobilikku lahendust. Juba 2017. aasta suvel avalikustati teemakohane konsultatsioonipaber. Samuti on aastate jooksul mitmeid kordi kohtutud hoiu-laenuühistutega. Sobiva lahenduse otsimine ei ole olnud aga lihtne.
Rahandusministeerium on koos Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga leidnud, et ainuke sobiv lahendus saab olla see kui allutada ühistud suuremale kontrollile nii nagu on järelevalve all kõik teised finantsteenuste pakkujad – kommertspangad, kindlustusseltsid, investeerimisteenuste osutajad. Vastav hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu on nüüd jõudnudki Riigikogu menetlusse. Seega on n-ö pall Riigikogu väravas ehk kas ja mis kujul see seadus vastu võtta.
Eelnõu kohaselt peavad hoiuste kaasamisega jätkavad ühistud saama edaspidi Finantsinspektsioonilt panga tegevusloa. Ühistud võivad ka koonduda ja moodustada ühiselt ühistupanga. Pangana tegutsemine annab Tagatisfondi kaitse, kus iga hoiustaja hoius on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Ühistupank võib samamoodi kommertspankadega kõiki pangandusteenuseid pakkuda. Samas teeb eelnõu ühistupanga asutamise osas olulise leevenduse – algkapitalinõue võib olla ühistupangal 1 miljon eurot võrreldes tavapanga 5 miljoniga.
Eelnõu põhiline eesmärk on lõpetada kontrollimatus vormis avalikkuselt raha kaasamine ning tagada, et ühistute hoiustajad enam raha ei kaotaks.
Muudatused jõustuvad kolmes etapis
Et anda piisavalt aega hoiu-laenuühistutele oma tegevuse kooskõlla viimiseks uute nõuetega, siis jõustuvad muudatused kolmes etapis. Esimene etapp võiks jõustuda juba 2025. aasta 1. novembrist. Nüüd on Riigikogu otsustada, kas on mõistlik seda kuupäeva edasi lükata, kuna see tähtaeg on üsna kohe saabumas.
Peale seda esimest tähtaega:
- ei saa enam asutada uusi ühistuid;
- keelatud on hoiuseintresside reklaam;
- ühistu liikmed peavad saama kätte kogu vajaliku info nii tema enda hoiuse kui kogu ühistu laenutegevuse kohta;
- ühistu liikmed saavad lisaõigusi, näiteks kutsuda väiksema kvoorumi alusel kokku üldkoosolekuid ja nõuda erikontrolli läbiviimist.
Teises etapis ehk hiljemalt 2026. aasta 1. juulist:
- hakkavad kehtima rangemad nõuded hoiu-laenu ühistu juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsusele ja kohustustele;
- piiratakse laenuandmist juhatuse liikmetele ja nendega seotud ettevõtmistele;
- osakapitali nõue tõuseb 31 950 eurolt 125 000 euroni;
- rakenduvad täiendavad nõuded audiitorkontrollile ja revisjonikomisjonile;
- ei saa sõlmida uusi hoiuselepinguid ega pikendada olemasolevate kehtivust. Samas säilib võimalus suurendada ühistu kapitali, et täita pangaloa saamiseks vajalikku algkapitali nõuet.
Kolmanda etapi kohaselt:
- peab ühistu 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas esitada Finantsinspektsioonile panga või ühistupanga tegevusloa taotlus;
- saab alates 2029. aasta 1. jaanuarist hoiu-laenuühistu tegutseda edasi üksnes panga või ühistupanga vormis juhul kui ta soovib hoiuseid jätkuvalt kaasata;
- ühistud, kes ei soovi hoiuseid enam kaasata, võivad osutada muid finantsteenuseid – näiteks pakkuda makseteenuseid või laene eraisikutele. Selle tarvis on samuti vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba, mille nõuded on tunduvalt vähem koormavad kui panga puhul.
Mujal maailmas alluvad ühistud juba rangematele reeglitele
Lõpetuseks – on väidetud, et teistes riikides ei ole ühistud nii rangelt reguleeritud. Eestis kehtivad nõuded hoiu-laenuühistutele on teadaolevalt ühed liberaalsemad. Sisuliselt toimub enamikus Euroopa riikides ühistulises vormis raha kaasamine mitte hoiu-laenuühistute vormis vaid just ühistupankadena. Nii on see näiteks Leedus, Soomes, Iirimaal ja Saksamaal. Seega eelnõuga pakutud seadusemuudatused ei ole kohaliku regiooni ega isegi maailma mõistes mingi pretsedent.
Kokkuvõttes saab eelnõu kohaselt ühistulist finantstegevust jätkata ühistupanga vormis ja seda tunduvalt turvalisemal moel. Alternatiivina jääb hoiu-laenuühistutele võimalus jätkata ka tavalise tulundusühistuna, kuid sel juhul hoiuseid kaasata ei või ja olemasolevatele liikmetele tuleb hoiused välja maksta.
Thomas Auväärt, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja
Loomise kuupäev: 09.09.2025
