Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak sõnas, et vaidlustuste arvu kasv peegeldab riigihangete arvu, mahu ja keerukuse suurenemist ning pakkujate teadlikkuse kasvu oma õigustest. „Riigihanked on ettevõtjatele oluline turusegment ning hankelepingute nimel ollakse valmis oma õigusi aktiivselt kaitsma. Vaidlustusmenetlus on oluline osa riigihangete õiguskindlusest, aidates tagada, et hankemenetlused toimuksid läbipaistvalt ja õiguspäraselt ning tekkinud küsimused laheneks operatiivselt,“ märkis Kajak.
Vaidlustuskomisjon võttis menetlusse 71% kõigist esitatud vaidlustustest. Menetlusse võetud vaidlustustest rahuldati osaliselt või täielikult 24% ning 40% jäeti rahuldamata. 5% vaidlustajatest loobus vaidlustusest, ühel juhul tunnistas hankija vaidlustuse põhjendatuks ning kolmel juhul lõppes vaidlustusmenetlus kokkuleppega. Ainus 2025. a esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata.
„Vaatamata vaidlustuste arvu kasvule on vaidlustuskomisjon vaidluste lahendamisel endiselt kiire ja tõhus, lahendades vaidlused keskmiselt 22 päevaga. Seejuures lahendatakse valdav osa riigihankevaidlustest lõplikult vaidlustuskomisjoni poolt,” sõnas Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna juht Estella Põllu. Kõige sagedamini vaidlustati hankija otsuseid, eelkõige pakkumuse edukaks tunnistamist, pakkumuse tagasilükkamist ja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Riigihanke alusdokumentidest vaidlustati enim tehnilise kirjelduse nõudeid, hankelepingu tingimusi ja kvalifitseerimise tingimusi.
Vaidlustuskomisjoni otsuste peale esitati halduskohtule 49 kaebust. 8. veebruari 2026 seisuga oli jõustunud lahendini jõudnud 39 haldusasja, millest enamikus jäeti kaebus rahuldamata. Pooleliolevates haldusasjades ei ole madalama astme kohus seni ühtegi kaebust rahuldanud. 84% vaidlustuskomisjoni otsustest jõustus ilma edasi kaebamiseta.
Vaata vaidluste statistikat siin.
Riigihangete üldise statistikaga saab tutvuda siin.
