„Firmamatjate tegevust jõuetult pealt vaadata pole meil õigust, samas on petturite püüdmine palju raskemaks läinud, sest nende takistamisest kõrgemale on hakatud tõstma nende privaatsust ja vabadust. Peame lootma, et see eelnõu Riigikogus lobistide surve all ei takerdu,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Uus juhatuse liige ei hakka vastutama selle eest, et eelmine juht tekitas ettevõttele maksuvõla. Vastutus saab tekkida uue juhi enda tegevuse eest: ta teab olemasolevast maksuvõlast, ettevõttel on tegelikult raha selle vähemalt osaliseks tasumiseks, kuid ta jätab võla tahtlikult maksmata.
Hoopis teine on olukord, kus ettevõttel ei jätku raha kõigi kohustuste täitmiseks. Kui juht peab rahapuuduse tõttu valima, milliseid arveid ja võlgu tasuda, ei tähenda maksuvõla tasumata jätmine iseenesest tahtlikku kõrvalehoidumist ega too automaatselt kaasa juhatuse liikme isiklikku vastutust. Tahtlikku käitumist peab igal konkreetsel juhul tõendama maksu- ja tolliamet.
Eelnõuga suurendatakse ka ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Avalikuks muutuvad juriidiliste isikute jõustunud maksuotsuste resolutsioonid ja ümberkujundatud maksuvõlad. See annab ettevõtjatele parema võimaluse hinnata oma äripartneritega seotud riske.
Lisaks vähendatakse halduskoormust ning täpsustatakse maksualase teabe jagamise ja maksuvõla sundtäitmise reegleid.
Samuti ajakohastatakse siduva eelotsuse taotluse riigilõive. Juriidilise isiku puhul tõuseb riigilõiv 1180 eurolt 2060 euroni ja füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni.
Eelnõuga kinnitatakse maksu- ja tolliamet ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teabenõuete teenindajaks. Sellega rakendatakse ELi reegleid, mille kohaselt peavad liikmesriigid jagama OLAFile Euroopa Liidu toetustega seotud pettuste uurimiseks vajalikku teavet finantskontode ja nende omanike kohta.