Riik seab selged reeglid täitmisregistri kaudu pangainfo küsimiseks

„Täitmisregistrile juurdepääsu peatamine on rahapesutōrje tõhusust tugevasti pärssinud. Riik ei tohi olla aeglane, kui must raha seda ei ole,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Muudatuste üheks ajendiks oli õiguskantsleri hinnang, mille kohaselt ei olnud riigi ligipääs pangaandmetele seaduses piisavalt selgelt reguleeritud. Nüüd on seaduses üheselt mõistetavalt kirjas, millistel juhtudel, milliseid andmeid ja mis kanalite kaudu küsida võib. Iga päring peab olema põhjendatud, kõikidest päringutest jääb logi, mida saab hiljem kontrollida.

Eelnõu ei anna Maksu- ja tolliametile ega Rahapesu Andmebüroole uusi õigusi pangasaladusega kaetud andmete saamiseks. Need õigused on asutustel juba kehtiva seaduse alusel olemas. Muudatus sätestab selgelt, et andmeid võib küsida ka läbi täitmisregistri – turvalise ja logitud kanali kaudu.

MTA puhul täpsustub õigus küsida pangaandmeid maksumenetlustes, seda juhul kui MTA pole saanud neid andmeid kätte andmesubjektilt küsides.

Rahapesu Andmebüroo jaoks on rahapesu kahtluse operatiivne analüüs üks peamisi töövahendeid ja ilma selleta ei ole võimalik tõhusalt kuritegevust tõkestada. RABi tehtud pangakonto päringu kohta saab inimene teavituse viie aasta möödudes, kui see ei takista kuriteo avastamist või tõkestamist või kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Sarnane ligipääs finantsandmetele on olemas enamikus Euroopa riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Eesti liigub samas suunas, et tagada võrdne võimekus rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamisel.

Kui riik saab info kätte alles päevade või nädalate pärast, on raha juba kadunud. Kiirem ja selgem andmevahetus aitab peatada või vähendada kelmuste, rahapesu ja maksupettustega tekitatavat kahju.