„Riik peab oma osalusi juhtima nii, et asjad toimiksid, mitte ei tekitaks lisasegadust. Need muudatused annavad meile selgema pildi, kuidas ühingud toimetavad, milliseid riske nad võtavad ja kas nad täidavad eesmärki, milleks nad üldse loodi,“ ütles Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Oluline muudatus puudutab riigi järelevalvevõimekust: osaluse valitsejale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi tulemustega seotud dokumentidega. See parandab ülevaadet riigi osalusega ühingute juhtimisest ning võimaldab jooksvalt hinnata otsuste kvaliteeti ja eesmärkide täitmist. Kvartalipõhised aruanded asendatakse kumulatiivse aruandlusega ja avalikustamise tähtaeg ühtlustatakse kahe kuu peale, mis vähendab ettevõtete ajasurvet ja vigade ohtu ning aitab kaasa aruandluse kvaliteedi paranemisele.
Eelnõuga lihtsustatakse ametnike vahetamist nõukogudes ning vähendatakse nimetamiskomitee töökoormust. Edaspidi antakse osaluse valitsejale õigus nimetada oma ministeeriumi ametnik riigi ainuosalusega äriühingu nõukogusse ilma nimetamiskomitee ettepanekuta.
Siseauditi kohustust rakendatakse edaspidi üksnes suurematele äriühingutele ja sihtasutustele, mille bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Samuti vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogudes, millel pole siseauditi kohustust. See vähendab rahandusministri ning ministeeriumi ametnike koormust ligi neljakümne sihtasutuse ulatuses ja vabastab aastas üle kuuesaja töötunni.
Eelnõuga ei kaasne kulusid riigile ega omavalitsustele. Enamik muudatusi on töökoormust vähendava või efektiivsust parandava mõjuga. Rahandusministeeriumi hinnangul aitab eelnõu kaasa paremale järelevalvele riigivara valitsemise üle ning loob ajakohasemad ja selgemad reeglid.
Seaduse jõustumine on kavandatud 1. aprillile 2026, et anda asutustele piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ning vajalike sisemiste protsesside kaasajastamiseks.
