„Muudame töökorralduse avalikus teenistuses lihtsamaks. Mida vähem segaseid ja üleliigseid reegleid, seda rohkem on aega sisuliseks tööks. Seejuures on tähtis, et ühiskonnal oleks selge, kuidas avalikku raha kasutatakse,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Selleks, et avalikus teenistuses oleks rohkem värskust ja edasiviivat konkurentsi, hinnatakse regulaarselt töö tulemuslikkust ning keskastme ja tippjuhtidele tekivad ametiajale piirid. Samuti motiveerime suurte reformide ära tegemist, täieliku õnnestumise korral on nende elluviimise eest ette nähtud ühekordne tulemustasu,“ lisas peaminister.
Praegune kord, kus ametiasutustes töötavad inimesed on jagatud ametnikeks ja töölepinguga töötajateks, on viinud erinevusteni motivatsioonisüsteemides ja töötingimustes. Kuigi osa erinevusi tulenevad seadusest, on nende mõlema tööülesanded praktikas sarnased või isegi kattuvad. Näiteks ühtlustatakse muudatuse tulemusena avalikus teenistuses katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsioon töölepingu seadusega (TLS) ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Muuhulgas hakkavad ametiasutuste töötajatele kohalduma ka ametnikueetika nõuded.
Ametnike ja töölepinguliste töötajate palga maksmise nõuded kujunevad edaspidi samade põhimõtete alusel. Sellega seoses laienevad ametiasutuse töötajatele ametnikega sarnaselt kindlad palgakomponendid ja palgajuhend. Muudatus suurendab läbipaistvust, lihtsustab asutusesisest juhtimist ja aitab teha paremini põhjendatud palgaotsuseid. Kõigile töötajatele kehtestatakse samad palgakomponendid (põhipalk, muutuvpalk, lisatasud) ja piirid nende maksmisele. Ametnike palgaandmete avalikustamist jätkatakse isikustatud kujul ja töötajate palgaandmetele pääseb ligi teabenõude alusel.
Seadust täiendatakse ka võimalusega maksta välja ühekordne tulemustasu suuremahulise projekti ellu viinud ametnikele ja töötajale. Muudatuse eesmärk on tõsta avaliku sektori suutlikkust viia kiiresti ja tulemuslikult ellu olulisi ühiskondliku ja majandusliku mõjuga projekte, mis toovad kaasa mõõdetava rahalise kokkuhoiu või kasu riigile.
Muuhulgas kaasajastatakse ka ametiasutuste töökorraldust: keskastmejuhid, nagu osakonnajuhatajad, nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks, et toetada karjäärivõimalusi ja tõsta juhtimiskvaliteeti. Seaduse jõustumisel on ametis olevad juhid ametikohal kuni 2031. aasta 1. juulini, misjärel korraldatakse ametikoha täitmiseks konkurss. Muudatus puudutab ligikaudu 800 keskastmejuhti.
Muutuvad ka koondamise reeglid. Kui seni on ametniku koondamise etteteatamise aeg olnud seotud avalikus teenistuses töötatud ajaga, seotakse see nüüd konkreetses ametiasutuses teenistuses oldud ajaga.
Avalikus teenistuses on ATSist mõjutatud riigi ametiasutuste ja KOVide ametnikud ning töötajad. Viimase viie aasta lõikes on teenistujate üldarvud püsinud stabiilsena 2,8%-l Eesti tööealisest elanikkonnast. Kokku töötab avalikus teenistuses ligikaudu 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes 6000 ning KOVides 3000 ametnikku.
