„Pensioni kogumise otsused on väga kaalukad, mispärast inimesel peab olema võimalikult lihtne aru saada, kuhu, mis see maksab ja millist tootlust võib oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
2027. aasta juunist kaovad senised mitmeleheküljelised põhiteabedokumendid ja pensionifondide põhiteave esitatakse tabelikujul, kus saab fonde võrrelda muu hulgas tootluse, tasude ja riskitaseme alusel. Veel leiab sealt infot ka fondi Eesti investeeringute osakaalu kohta. Uuel kujul põhiteave avaldatakse Pensionikeskuse veebilehel nii teise kui kolmanda samba pensionifondide kohta.
Pensionifondide tootluse arvutamiseks kehtestatakse ühtne metoodika, mis võtab arvesse pensionikoguja sissemakseid, väljamakseid ja nende tegemise aega. See tagab, et eri kanalites näidatakse pensionikoguja isiklikku tootlust ühetaoliselt. Muudatus on kavandatud jõustuma 2028. aasta alguses.
Pensionifondi, aga ka teiste avalike fondide prospektis tuleb investori jaoks edaspidi lahti kirjutada see, kas ja millises ulatuses kasutab fond aktiivset või passiivset investeerimisstrateegiat. See aitab investoritel paremini hinnata investeerimispoliitika sobivust nende isiklike eesmärkidega, aga ka fondi valitsemistasu suurust. Passiivse strateegia puhul võiks eeldada madalamat tasu.
Eelnõuga loobutakse erireeglitest, mis kehtivad konservatiivsetele pensionifondidele ja fondivalitseja kohustusest sellist fondi valitseda. Muudatus annab fondivalitsejatele konservatiivse pensionifondi investeerimispoliitika kujundamisel paindlikkust oluliselt juurde.
Lisaks pensionifondidele toob eelnõu kaasa muudatusi teistele investeerimisfondidele, esimesed kolm põhinevad EL direktiividel:
- Riskikapitali- ja kinnisvarafondide valitsejad võivad hakata fondi arvel laenu andma. See võiks suurendada Eestis ettevõtetele mõeldud laenuturul konkurentsi. Tarbijatele fondi arvel laenu anda ei saa.
- Samadele fondidele laieneb võimalus kasutada varade hoidmisel kohalike pankade asemel muudes liikmesriikides olevaid panku. See võiks vähendada ka varade hoidmise tasusid.
- Likviidsuskriisi vältimiseks tulevad uued nõuded fondide likviidsuse juhtimisele. Näiteks kui suur osa investoritest soovib fondist väljuda, siis saab fondivalitseja kasutada fondiosakute lunastamise ajutist peatamist või n-ö halvaks muutunud vara eraldamist fondi ülejäänud varast. Lõppeesmärgiks on kaitsta investoreid.
- Muutub paindlikumaks erineva juriidilise staatusega fondide ühinemine – juriidilisest isikust fond saab ühineda varakogumina moodustatud fondi ehk lepingulise fondiga. Selline konsolideerumise võimaldamine võiks samuti kulusid kokku hoida.
