Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul sõnastatakse lähtesisukohtades peamised lahendamist vajavad küsimused ehk miks ja kuidas planeeringut koostama hakatakse. „Uus maantee peaks kindlasti toetama kohalikku elu ja lahendama ära praegused liiklusprobleemid,“ märkis minister. „Meie esmane siht on aga muuta liiklemine ohutumaks. Eesmärk on, et nii piirkonna inimestel, läbisõitjatel kui külalistel oleks sõit läbi kahe maakonna turvalisem, sujuvam ja ajaliselt lühem.“
Planeeringu lähteülesande kohaselt on uue maantee ehitamise eesmärk parandada liiklusohutust ja asendada ohtlikud mahasõidud ja ristmikud tänapäevaste liiklussõlmedega. Praegusel 70 kilomeetrisel teelõigul on kokku 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on kuue aasta jooksul hukkunud 13 inimest.
„Plaanime muuta praeguse kaherealise tee maksimaalselt 2+2 maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud ning ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste lahendustega,“ selgitas Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Anne Martin. Tema sõnul peaks liiklemine selle tulemusena muutuma sujuvamaks ja võtma tulevikus vähem aega. „Enim võidavad sellest Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed ning loomulikult paraneb ühenduvus Tallinna ja Ida-Virumaa vahel,“ rääkis Martin.
Planeerimisalasse jäävad Kohtla-Järve ja Rakvere linnad ning Rakvere, Haljala, Viru-Nigula, Vinni, Lüganuse, Jõhvi ja Toila vallad. Kas ja millisel määral uus tee neid piirkondi läbima hakkab, selgub planeerimisprotsessi ning läbiviidavate uuringute käigus. Lähteseisukohtades on ära kirjeldatud ka alad, mida püütakse trassivalikul esmajoones vältida. Need puudutavad eelkõige hooneid, õuealasid, kaitsealasid ning pühapaikasid, nagu näiteks kirikud ja kalmistud.
Tegemist on riigi eriplaneeringuga, mis tähendab, et kogu protsess on avalik ning selle käigus kaasatakse ametkondi ja kohalikke inimesi. 6. veebruaril algava avalikustamise käigus on kõigil huvilistel võimalik valminud materjalidega tutvuda ja oma ettepanekuid esitada. 9. veebruaril toimub ka avalik veebitutvustus, kuhu on kõik huvilised oodatud osalema.
Kogu planeerimise info ja materjalid on leitavad planeeringu kodulehel www.haljalakukruse.ee.
Avalikustamisele ja dokumentide täiendamisele järgneb uuringute tegemise ja mõjude hindamise faas ning trassivaliku tegemine. „Umbes kolme-nelja aasta pärast saame rääkida trassivaliku tegemisest, kus on võetud arvesse uuringute tulemused ja leitud tasakaal erinevate huvide ning vajaduste vahel,“ rääkis Anne Martin.
Uut maanteelõiku planeeritakse ehitama hakata umbes 10 aasta pärast, maantee eeldatav valmimise aeg on 2050. aasta.
