Augusti lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääk 1,11 miljardit eurot, mis moodustab 2,5 protsenti aastasest oodatavast SKPst. Eelmise aastaga võrreldes oli puudujääk 0,8 protsendipunkti suurem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulude ning kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli augustis 56 miljonit eurot, millest 45 miljonit moodustas Tervisekassa. Aasta lõpuks prognoositakse 90 miljoni eurost puudujääki ning hetkeseis näitab sellel kursil liikumist.
Töötukassa 11 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane, sest kasutusele võeti töötushüvitise baasmäär, mis asendas töötutoetuse. Üleminekuperioodil katab riik mõlema süsteemi kulud. Järgnevatel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord on jätkuvalt hea – augusti lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,4 protsenti.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli augustis 34 miljoni euroga ülejäägis, mis oli samas 49 miljonit eurot väiksem kui aasta varem kulude kasvu tõttu. Kogu aasta kokkuvõttes prognoositakse siiski eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemat eelarvepuudujääki.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus 1,08 miljardi euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes 329 miljonit eurot rohkem. Augustis aeglustus nii maksutulu kasv kui ka jätkus kulude kiire kasv, mistõttu eelarvepuudujääk suurenes 147 miljonit eurot.
Keskvalitsuse puudujääk kasvab aasta jooksul veelgi, sest suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Palgakasv toetas maksulaekumist
Augustis tasuti riigieelarvesse 1,29 miljardit eurot makse, mis on 1,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksutulu kasvu toetasid eelkõige palgakasv ja maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine.
Palgafond kasvas augustis 6,2 protsenti, töökohtade arv kahanes veidi võrreldes eelmise aastaga. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaks vähenes augustis ligi 5 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Suurima panuse laekumisse andsid töötlev tööstus, kaubandusettevõtted, info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased ettevõtted.
Tarbijad jäid ettevaatlikuks
Augustis paranes kindlustunne kõikides peamistes majandussektorites ja ka tarbijatel. Septembris tarbijate kindlustunde paranemine aga ei jätkunud, mida võis mõjutada kütusehindade järsk tõus. Tarbijate jätkuv ettevaatlikkus suuremate ostude tegemisel võib pidurdada eratarbimise ja seeläbi käibemaksutulu kasvu järgnevatel kuudel.
Impordilt tasutud käibemaks oli ligi viiendiku võrra väiksem kui mullu samal ajal. Seda mõjutas riigikaitselise impordi väiksem maht ja erinev ajastus. Seevastu suurenes avaliku halduse tegevusalal tasutud käibemaks tänu riigikaitselistele Euroopa Liidu sisestele soetustele.
Tegevusaladest toetasid käibemaksu kasvu augustis põllumajandus, avalik haldus ning jaekaubandus. Põllumajanduses suurenes käibemaksu tasumine eelkõige teraviljakasvatuses, kus laekumist mõjutab hooajaline saagikoristus. Jaekaubanduses toetasid kasvu mootorsõidukite ja mootorikütuste müük.
Aktsiiside laekumine vähenes
Kuigi alkoholiaktsiisi määrasid tõsteti aasta alguses 10 protsenti, on aktsiisi laekunud kaheksa kuuga veidi vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Aasta alguses mõjutas laekumist ettevarumine. Samas vähenes tarbimine ka augustis, mis viitab üleüldisele langustrendile ning seda eriti kange alkoholi puhul, mille deklareerimine vähenes augustis 18 protsenti.
Tubakaaktsiisi on samuti esimese kaheksa kuuga laekunud vähem kui mullu. Laekumist mõjutavad eelkõige muutused tarbimiskäitumises ja salaturu osakaalu suurenemine.
Augustis laekus kütuseaktsiisi 4 protsenti vähem kui eelmisel aastal, kusjuures diislikütus oli 29 protsenti ja bensiin 10 protsenti kallim kui eelmisel aastal. Eestis oli Baltikumi soodsaim diislikütus, bensiin oli soodsam kui Lätis ja samal tasemel Leeduga.
Sõidukite registreerimistasu laekus kaheksa kuuga 9,4 miljoni eurot enam kui mullu. Sõidukiturul on võrdlemisi kiiret taastumist näidanud mootorsõidukite esmaregistreerimine, kuid selle tase jääb endiselt alla 2024. aasta näitajale. Järelturu tehingute arvu taastumine on olnud märksa aeglasem.
Mittemaksulisi tulusid on esimese kaheksa kuuga laekunud 1,32 miljardit eurot, mis on 13 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Väiksemat laekumist mõjutasid eelkõige CO2 kvooditulu, intressitulu ja varade müügitulu vähenemine.
Kasvasid kaitse- ja taristuinvesteeringud
Riigieelarve kuludest on kaheksa kuuga täidetud ligi 60 protsenti ehk 12,64 miljardit eurot. Kulude maht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 785 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti. Kuigi enamik kululiike on kasvanud planeeritud tempos, jääb eelarve täitmine endiselt maha eelkõige investeeringute osas.
Riik on kaheksa kuuga täitnud investeeringute eelarvest 56,1 protsenti, samas kui aastast on möödunud kaks kolmandikku ehk 66,6 protsenti. Investeeringute maht võib kuude lõikes hangete ajastuse tõttu kõikuda.
Kaitseministeerium on täitnud 55 protsenti ja kliimaministeerium 56 protsenti investeeringute eelarvest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi investeeringute aeglasem tempo tuleneb välisvahendite aeglasemast kasutamisest, sest suur osa toetusi makstakse välja aasta lõpus.
Siiski on investeeringute tegemise tempo riigis tervikuna tõusuteel. Augustis tehti investeeringuid 26,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Kliimaministeeriumi investeeringud kasvasid aastaga 88 protsenti ja kaitseministeeriumi omad seitse protsenti. Kasvu vedasid eelkõige kliimaministeeriumi investeeringud Rail Balticusse, elektrifitseerimisse ja taristusse.
Augustis kasvasid riigi kulud aastatagusega võrreldes 13,9 protsenti. Investeeringud suurenesid 26,7 protsenti ja majandamiskulud 39,6 protsenti, kasvu mõjutas ka kaitsevarustuse soetamine. Finantskulud kasvasid 36 protsenti peamiselt suuremate intressikulude tõttu.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja
Riigirahanduse koondvaade Tableau keskkonnas: Riigirahanduse ülevaade 2026
