Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aastane inflatsioon kiirenes aprilli 3,4 protsendilt mais 3,7 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus teenuste kallinemise mõjul esialgsel hinnangul 3,2 protsendini.
Kui euroalal on Lähis-Ida sündmuste mõjul inflatsioon märgatavalt kiirenenud ning jõudnud kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele, siis Eestis on hinnakasv viimastel kuudel püsinud suhteliselt stabiilne. Seda on soosinud aastataguste suure mõjuga hinnatõusude väljataandumine, tasakaalustades sellega kõrgemate energiahindade mõju.
Mai alguses kandusid Hormuzi väina blokaadi mõjud majapidamiste gaasihindadesse, samuti on näha esimesi märke kaugkütte hindades. Kuigi elektri börsihind on madalam kui aasta tagasi, on viimastel kuudel märgata fikseeritud pakettide kallinemist. See võib viidata sellele, et turud ootavad kõrgemate gaasihindade püsimist pikema aja jooksul, mis omakorda võib tähendada kõrgemaid elektrihindu tiputarbimise ajal ning sügis-talvisel perioodil kui soodsama taastuvenergia osakaal on tavapärasest väiksem. Energiahinnad on aastaga tõusnud pea 10 protsenti.
Kõrgete energiahindade kandumine teiste kaupade ja teenuste hindadesse toimub mõningase viitajaga. Mõningaid ilminguid võib täheldada transporditeenustes, kus kütusehindade osa kuludes on keskmisest suurem.
Toidu hinnatõus on viimastel kuudel oluliselt pidurdunud ning mais olid toidu hinnad aastataguse taseme lähedal. Seda on soosinud toidu impordihindade langus. Aasta teises pooles võivad toidu hinnad taas tõusule pöörduda kui kõrgete energia- ja väetisehindade mõjud jõuavad kohale.
Kuigi ebakindlus on suur Lähis-Ida konflikti osas, pehmendab võimalikke mõjusid käibemaksumäära tõusu väljataandumine juulis. Praeguste energiahindade ootuste ja majanduskeskkonna põhjal võib inflatsioon sügisel ja aasta lõpus ajutiselt kiireneda üle 4 protsendi.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
