Seminari avas riigisekretär Keit Kasemets, kes rõhutas, et Eesti jaoks on oluline kujundada selged prioriteedid ja seisukohad, et tagada riigi huvide tugev esindatus EL eelarveläbirääkimistel.
„Eelarvearutelud ei ole pelgalt tehnilised, vaid puudutavad otseselt Eesti arengut ja tulevikuinvesteeringuid. Mida selgemad on meie prioriteedid, seda paremini suudame oma huve kaitsta,“ ütles Kasemets.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas märkis, et Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek on hea lähtekoht edasisteks aruteludeks. „Mitmed meie prioriteedid nagu kaitse, ühendused ja Ukraina toetamine on ettepanekus prominentsel kohal, aga analüüsida tuleb ka ettepaneku ülejäänud elemente ning tuvastada need, kus Eestil on põhjust paremate tingimuste eest seisma asuda. Meie eesmärk on tagada, et Eesti huvid ja vajadused oleksid EL järgmises eelarves piisavalt arvesse võetud,“ selgitas Tomingas.
EL järgmine eelarveperiood
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seitsmeaastaseks eelarveks mahus ligi 2 triljonit eurot, millest Eestile on kavandatud ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Eesti toetuste maht peaks kasvama Komisjoni ettepaneku kohaselt ligikaudu miljard eurot võrreldes praeguse eelarveperioodiga, seda peamiselt sisejulgeoleku eelarve kümnekordsest suurenemisest. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika toetused jäävad samale tasemele.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt kasvaksid EL kaitsetööstuse ja kosmosevaldkonna eelarve viiekordselt. Samuti nähakse ette 100 miljardit eurot toetusi Ukrainale. Euroopa ühendamise rahastu suureneks üle kahe korra 81,4 miljardi euroni, millest rahastatakse muuhulgas Rail Baltic raudtee ehitust. Sellest 51,5 miljardit eurot kavandatakse transpordiühendustele, millest 17 miljardit on määratud sõjaväelisele liikuvuse investeeringuteks.
Eesti seisukohad ja prioriteedid
Eesti peab oluliseks tugevdada järgmise eelarveperioodi raames kaitsevalmidust, parandada piiriüleseid taristuühendusi ning tagada igakülgne toetus Ukrainale ja EL laienemisprotsessile.
Oluline on, et uute prioriteetide rahastamine ei toimuks selliste olemasolevate poliitikate arvelt nagu ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika.
Eesti toetab ühtekuuluvuspoliitika jätkamist, mis aitaks toetada konvergentsi, konkurentsivõimet ning näeks ette suuremat toetust riikidele, mis asuvad Euroopa Liidu idapiiril. Ühise põllumajanduspoliitika puhul peab Eesti vajalikuks otsetoetuste edasist ühtlustamist, et tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa põllumajandustootjate vahel. Uute EL tuluallikate ehk omavahendite osas on Eesti jaoks oluline, et neil oleks lisandväärtus võrreldes RKT-põhise sissemaksega EL eelarvesse.
Edasisteks läbirääkimisteks kujundatakse riiklikud seisukohad, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks 2025. aasta detsembris ning seejärel heakskiitmiseks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.
Edasised läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu eelarve kokkuleppimiseks kestavad eeldatavasti kuni 2027.a. keskpaigani ning selle käigus on oluline teha tihedat koostööd riikidega, kellega meil on sarnased huvid. Näiteks augusti lõpus toimunud Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil lepiti kokku, et mõlemad riigid lähevad Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistele mitme ühise sõnumiga. Ka tänasel seminaril tõsteti esile, et piirkondlik koostöö ja ühised prioriteedid Balti riikide vahel on võtmetähtsusega Eesti huvide edendamisel EL eelarveläbirääkimistel.
Vaata lähemalt: EL pikaajaline eelarve
