„Plaanidest ja strateegiatest on saanud nähtavad objektid ja tuntav kasu Eesti inimestele. Olgu see siis energiatõhusus, haridus või ettevõtluskeskkonna arendamine – iga investeeritud toetuseuro ja elluviidud projekt on samm parema tuleviku suunas. Ida-Virumaa on selle arengu elavaks tõestuseks, näidates, kuidas initsiatiiv ja sihikindel koostöö toovad kaasa positiivseid muutusi kogu piirkonna jaoks,“ ütles Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.
Eestile on 2021-2027 perioodil eraldatud 3,37 mld eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest, mis moodustavad suurima osa EL toetustest ning on suunatud tasakaalustatud arengu toetamisele erinevate poliitikavaldkondade üleselt. Praeguseks on ÜKP toetustest saanud kasu juba 8404 ettevõtjat üle Eesti ning 5583 inimest on erinevate tööturuteenuste kaudu leidnud tee uute võimalusteni. Haridus- ja tööjõuturu arengusse panustamine on olnud strateegiliselt oluline ja inimeste poolt oodatud, mida näitab 9974 täiskasvanu osalemine mitteformaalses õppes, 795 inimese kaasamine töökohapõhisesse õppesse ning 400 haridus- ja noortevaldkonna töötaja osalemine täiendkoolitustel.
Inimeste igapäevaelu kvaliteeti parandavad otseselt ka mahukad, üleriigilised investeeringud elamufondi. Tänaseks on 3188 eluruumi energiatõhusus märgatavalt paranenud ning 942 elamut on saanud kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud küttesüsteemid. Taristu arendamine on samuti hoos: valminud on 36 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid, 274 kilomeetrit elektrifitseeritud raudteid ning 18 kilomeetrit uusi teelõike põhimaanteedel, mis muudavad liikumise kiiremaks ja turvalisemaks. Lisaks on soetatud 42 multifunktsionaalset päästesõidukit ning uuendatud 17 avalikku teenust, sh rajatud kaasaegseid ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Tähelepanuta ei ole jäänud ka looduskeskkonna säilitamine ja taastamine ning liikide ja elupaikade seisundi parandamine.
ÜKP fondide kasutust vaadatakse korraliselt üle seirekomisjoni poolt, kuhu kuuluvad nii partnerid ja hüvirühmad kui ministeeriumid ning vaatlejana ka Euroopa Komisjoni esindajad. Komisjoni töös analüüsitakse fondide ja meetmete eesmärkide täitmist, sihiga tagada toetuste jõudmine nendeni, kes neid kõige enam vajavad. Sel korral tehti seirekomisjoni töövisiit Ida-Virumaale, et näha seda, kuidas riiklikud strateegiad realiseeruvad praktiliste projektidena. Ida-Virumaal on käimas või juba valmimas mitmed mastaapsed investeeringud, mis aitavad piirkonna majandust ümber kujundada. Nii näiteks on Aidu Veespordikeskuse arendus, Jõhvi äripargi ning loometööstuse inkubaatorite (pildil), filmilinnaku ning Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse IT- ja inseneriakadeemia rajamine otsesed näited sellest, kuidas EL toetused loovad uusi töökohti ja muudavad regiooni atraktiivseks nii elanikele kui ka investoritele.
Rahandusministeerium, valdkondlikud ministeeriumid ja partnerid jätkavad tööd selle nimel, et toetuste kasutamisele seatud eesmärgid täidetaks plaanipäraselt ning kõik kavandatud investeeringud saaksid rahastamisperioodi jooksul soovitud mahus teostatud.
Täpsema ülevaate programmi aruannetest ja investeeringute statistikast leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.
