„Muudatustega viime seadusandluse vastavusse tegelike vajadustega ning vähendame bürokraatiat nii riigis kui avaliku sektori ettevõtetes. Siseauditi kvaliteeti ei määra sertifikaat, vaid ikka pädevus ja vastavad teadmised,“ sõnas asekantsler Evelyn Liivamägi.
Kehtiv seadus eeldab avaliku sektori siseaudiitoritelt kutset ja kohustuslikku täiendkoolitust. Eestis ei ole seda kutset kunagi väljastatud ja rahvusvahelisi sertifikaate ei ole võimalik saada eesti keeles.
Praktikas vajavad asutused teadmistega audiitoreid, kelle pädevus ei sõltu kindlast sertifikaadist. Edaspidi saabki pädevust tõendada muude kvalifikatsioonidega ja eraldi sertifikaadi nõue kaob.
Eelnõu kaotabki senised kutsetaotluse, täiendkoolituse ja aruandluse nõuded ning annab asutustele suurema vabaduse siseauditi korraldamisel. Vähenevad kulud ja bürokraatia, sealhulgas vajadus siseaudiitorite registri järele.
Rahandusministeerium koostab juhendi, mis suunab siseauditi standardite järgimisele hea tavana. Sellega avarduvad võimalused siseaudiitori värbamiseks ning siseaudiitori töö muutub kättesaadavamaks laiemale töötajate ringile. Muudatuste kohaselt võib iga pädev isik töötada siseaudiitorina.
