„Oleme eelmistel perioodidel selle raha abil saanud ellu viia väga palju projekte, mis muidu oleksid pidanud märksa kauem oma aega ootama. Toetus on andnud elu edendamisse Eesti erinevates piirkondades olulise panuse ning Norra osalus ainult tõstab ettevõtmise väärtust,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi.
Eestis on toetuste abil rajatud näiteks Keila lauluväljak, renoveeritud 14 mõisakooli (Vääna mõisakool), taastatud ajaloolisi hooneid väikelinnades, paigaldatud avalikke joogiveekraane, loodud rohelahendusena lilleniite, võideldud võõrliikidega, aidatud omavalitsustel koolist väljalangevust vähendada, innustatud lapsi liikuma, välja arendatud riiklik perelepitusteenus, uuritud rinnavähi ennetust jpm.
Uuel perioodil on fookuses rohepööre ja ühiskonna vastupanuvõime - toimetulek Ukraina sõja jt kriiside foonil muutunud oludega. Eesmärgiks ei ole ainult muutustega kohanemine, vaid nende kujundamine. Kriisikindluse programm sisaldab tegevusi ühiskonna ja kodanike suunal ning nendeks on ette nähtud 14 miljonit eurot. Rohereformi tegevusteks on mõeldud 17 miljonit ja eraldi rohetehnoloogiate arenduseks 13,2 miljonit eurot. Lisaks eraldatakse 12,2 miljonit eurot terviseedenduse projektidele.
Kokku laekub kahe finantsmehhanismi kaudu 71,8 miljonit eurot, millest netosummana on Eestil kasutamiseks ligi 60 miljonit. Islandi, Liechtensteini ja Norraga kehtib Euroopa Majanduspiirkonna leping mahus 30,7 miljonit eurot ning Eesti ja Norra vahel Norra finantsmehhanismi rakendamise leping mahus 29,3 miljonit.
Taotlusvoore viib Eestis läbi Riigi Tugiteenuste Keskus. "Täna allkirjastatud lepped on tähtsad kogu Eesti jaoks. Alustame juba neljanda koostööperioodiga, mis aitab võimestada riigile olulisi teemasid,“ ütles peadirektori asetäitja Urmo Merila. „Lisaks rahale annab koostöö Norra, Islandi ja Liechtensteiniga meile väärtuslikke teadmisi ja kogemusi. Oleme kindlad, et algaval perioodil senine hea koostöö jätkub,“ lisas Merila.
Edasise sammuna hakkavadki ministeeriumid koostöös doonorriikide partneritega raha täpsemat kasutust kavandama.
Euroopa Liit sõlmis Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga 25. juunil 2024 lepingu, mille raames toetavad riigid perioodil 2021-2028 ühisturul osalemiseks sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamist ja suhete tugevdamist Euroopa Majanduspiirkonnas spetsiaalsete finantsmehhanismide kaudu. Seejuures on prioriteetideks rohepööre, demokraatia, õigusriik ja inimõigused ning sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus. Kahe finantsmehhanismi kogumaht seitsmeks aastaks on abisaavatele riikidele 3,3 miljardit eurot.
