Mis on riigimaja?
Riigimaja on ühtne teeninduskeskus, kus osutatakse avalikke teenuseid ning kus paiknevad koos erinevate ministeeriumide valitsemisaladest riigiasutused või riiklikud organisatsioonid.
Eesti inimesed saavad riigimajast teenuseid, mida riigiasutused pakuvad teenuslettide või riigitöötajatega otsesuhtluse kaudu. Eesmärk on pakkuda võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning anda täiendavat infot ja abi ka nende teenuste kohta, mida konkreetses riigimajas otseselt ei pakuta.
Riigimajades luuakse võimalused asutuste vaheliseks koostööks soodustades info levikut ning lahenduste otsimist asutuste tegevusvaldkondade üleselt. Koostööd soodustatakse eeskätt füüsilise keskkonna abil luues asutustele ühised nõupidamis- ja puhkealad, kus asutuste teenistujad kokku puutuvad.
Riigiteenistujate üle-eestilise liikuvuse ja töötamise soodustamiseks luuakse riigimajadesse kaugtöökohad, mida saavad kasutada kõigi riigiasutuste töötajad. Kaugtöökohtadel on võimalik kasutada kiiret internetiühendust, samuti teisi ühisaladel olevaid võimalusi nõupidamiseks ja puhkamiseks.
Riigimajad omavad olulist rolli ka maakonnakeskuste avaliku ruumi kujundamisel. Koostöös kohalike omavalitsustega otsime riigimaja jaoks parima asukoha, et aidata igakülgselt kaasa linnaruumi arengule. Reeglina rajatakse riigimajad endistesse maavalitsuse hoonetesse, mis asuvad juba linna sõlmpunktis. Mõnel juhul leitakse riigimajale uus ja senisest parem asukoht.
Riigimajade kontseptsioon
Vabariigi Valitsus otsustas riigimajade rajamise 2018. aasta märtsis kiites heaks riigimajade kontseptsiooni. Riigimajade kontseptsioon annab ülevaate maakondades osutatavate riigiteenuste hetkeolukorrast ning pakub välja strateegilise suuna ja ettepanekud otseste teenuste pakkumise paremaks korraldamiseks maakondades.
Riigimajade loomisel investeeritakse perioodil 2019-2025 maakonnakeskuste hoonetesse ca 42 miljonit eurot. Kõik planeeritud riigimajad on kavas valmis ehitada 2026. aasta lõpuks.
-
Vastavalt valitsuse otsusele ei looda riigimaju Tallinnasse ja Tartusse. Seal asuvad riigiasutused on piisavalt suured, seega need ei mahuks ühte mõistliku suurusega majja koos ära. Lisaks tingib linna suurus ka selle, et mõningaid teenuseid on mõistlikum pakkuda lausa mitmes asukohas/linnaosas.
-
Valminud on juba riigimajad Viljandis, Jõhvis, Rakveres, Jõgeval, Raplas ja Pärnus (kaardil tähistatud rohelisega).
-
Kaardilt on näha ka teiste riigimajade orienteeruv valmimisaasta.
Milliseid probleeme aitavad riigimajad lahendada?
Inimeste elu on tervik, mis tähendab seda, et eneseteostamine hõlmab tihti mitmesuguseid kokkupuutepunkte riigi erinevate asutustega. Näiteks ettevõtlusega alustamisel on lisaks ettevõtte loomisele vaja läbi mõelda tegevusvaldkonna spetsiifilised load või registreerimisnõuded. Samuti maksudega seotud küsimused, riikliku statistikaga seotud küsimused jne. Ka tagasilöökide korral ühes valdkonnas kanduvad need üle teistesse eluvaldkondadesse. Nii võib töö kaotamine tuua endaga kaasa raskusi laste koolitamisel, eluasemekulude katmisel jne. Väga paljude selliste olukordade jaoks on riik ja kohalikud omavalitsused töötanud välja abivõimalused, kuid abivajajad ei pruugi neid kõiki teada.
Infotehnoloogilised lahendused võimaldavad riigiasutuste vahelist kiiremat infovahetust ja selle tõttu paraneb ka riigi arusaam erinevate valdkondade seostest ja abistamise võimalustest. Avalike teenuste arendamise järgmise sammuna tuleb ka selliseid teenused planeerida asutuste vahel ühiselt. See nõuab ministeeriumide ja asutuste senisest palju suuremat teadlikust üksteise tegemistest ning koostööd. Üheks paremaks võimaluseks teadlikkuse ja koostöö arendamisel peetakse töötajatevaheliste spontaansete kohtumiste soodustamist ühistes ruumides. Riigimajade ühised alad luuakse just selliseid eesmärke silmas pidades.
Statistikaameti prognoosi kohaselt kahaneb aastaks 2045 Eestis maakondades elanike arv 16,8-36,4%. Riigiasutuste jaoks tähendab see teenuse kasutajate arvu kahanemist ja sellest tulenevat survet teenuseid kokku tõmmata kuni jõutakse olukorrani, kus ei ole mõistlik enam teenuskeskust püsivalt ülal hoida. Näiteks ei ole mõistlik asendamiste ja puhkuste tõttu hoida lahti ühe töötajaga täisajaga töötavat teeninduspunkti.
Elanike arvu kahanemise tingimustes on riigiasutustel üha keerulisem leida vastavast linnast omale töötajaid ning see sunnib omakorda tõmbama kokku teenuste pakkumist. Samuti ei pruugi töötajad olla huvitatud osalise ajaga töötamisest.
Soovitud linnalise teenuste taseme ja asustustiheduse säilitamine väiksema elanike arvu korral tähendab paratamatult ruumilist koondumist väiksemale maa-alale. See nõuab linnadelt aktiivset keskuse arendamist ning osutatavate avalike teenuste koondamist sinna.
Riigimajad aitavad leida töötajate asendamise võimalusi asutuste üleselt, hoida teenuste pakkumise kellaajalisi võimalusi ning pakkuda atraktiivset töökeskkonda kolleegide näol. Asutuste koondumise abil aidatakse kaasa ka selgema linnakeskuse välja kujunemisele.
Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta seisuga internetiühendus olemas enam kui 90% leibkondadest. Riik arendab aktiivselt avalike teenuseid e-teenustena ja see muudab nende tarbimise paljude inimeste jaoks märkimisväärselt mugavamaks. Koos inimeste arvu kahanemisega vähendab see veelgi teenuste füüsilise osutamise osatähtsust.
Samal ajal tuleb silmas pidada, et meie hulgas on palju kaasmaalasi, kes ei saa või ei soovi kasutada elektroonilisi kanaleid. Nende jaoks peab olema viis saada teenuseid otsekontakti kaudu.
Lihtsamate ja ühetaoliste teenuste liikumisega elektroonilistesse kanalitesse suureneb eeskätt nõustamist sisaldavate teenuste osatähtsus, mis nõuavad inimlikku kontakti. Tegemist on teenustega, kus eksperdist riigiteenija abiga otsitakse võimalusi, kuidas konkreetse inimese elu paremaks teha.
Riigimaja pakub siin füüsilist asukohta, kust eelnimetatud teenuseid saab.
Korduma kippuvad küsimused
Kaugtöö korral täidab töötaja poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Tavaliselt mõeldakse selle all töötamist kodust, aga töötaja võib valida erinevaid kohti, sh teha tööd ka välisriigist. Vt lähemalt Tööinspektsiooni veebilehelt.
Lisaks tavapärasele kaugtööle on olemas ka ajutine (või lühiajaline) kaugtöö. See on olukord, kus töötaja töötab mõne päeva või nädala oma tavapärasest töökohast erinevas kohas.
Kõikide riigiasutuste teenistujad, sõltumata sellest, kas nende asutusel on konkreetses riigimajas ka büroo või mitte.
Kaugtöökohad avanevad vastavalt riigimajade valmimisele. Mõned neist on kasutatavad juba praegu. Vaata lähemalt kaugtöökoha broneerimise kohta RKAS veebilehelt.
Selleks on 2 peamist põhjust:
- Riigimajade eesmärgiks on pakkuda mitmete asutuste teenuseid ühest asukohast. Tallinn ja Tartu on nii suured linnad ning seal asuvad riigiasutused on piisavalt suured, seega need riigiasutused ei mahuks ühte mõistliku suurusega majja koos ära. Lisaks tingib linna suurus ka selle, et mõningaid teenuseid on mõistlikum pakkuda lausa mitmes asukohas/linnaosas.
- Riigimajade eesmärgiks on pidurdada riigi teenuste maakonnakeskustest ära kadumist kasutajate vähenemise tõttu. Kuna Statistikaameti prognoosi kohaselt liiguvad inimesed maakonnakeskustest eeskätt Tallinnasse ja Tartusse, siis seal ei ole teenuste kadu elanike vähenemise tõttu probleemiks.
Riigimajade ruumide kasutamine
Rapla riigimaja nõupidamisruumide broneerimine
Riigiasutused saavad tasuta broneerida kõiki Rapla riigimajas asuvaid nõupidamisruume. Ruumide broneerimine toimub läbi Outlooki kalendri. Erasektorile on ruumide broneerimine tasuline ning valikus on suuremad ja hea ligipääsetavusega ruumid. Ruumi broneerimiseks tuleb ühendust võtta Rapla riigimaja infotöötajaga.
Rapla riigimaja ruumide kasutamisel on nõupidamisel osalejatel õigus kasutada riigimaja kõrval asuvat parklat. Kohvipauside korraldamiseks on suuremates ruumides eraldi ala või saab kohvilaua katta Talveaeda. Riigimajas kohvi ostmise võimalus puudub, küll aga saab tellida kohvipausi Raplamaa toitlustusettevõtjatelt.
Küsimuste korral ja lisainfo saamiseks palume pöörduda Rapla riigimaja infotöötaja poole: Reili Ludvig, [email protected], 5851 8026.
Pilt koosolekuruumist |
Tutvustus |
Tehniline võimekus |
Ruumi aadress broneerimisel |
SUUR SAAL Pehmed toolid amfiteatri stiilis 130 kohta *Kohvipausi korraldamiseks saab kasutada kas saali esist ala, alumist korrust või Talveaeda. |
Projektor |
[email protected] | |
Koosolekuruum 16 kohta |
Videokonverentsi võimalus Ekraan |
[email protected] | |
Suur nõupidamisruum nr 212a Ratastel lauad |
Videokonverentsi võimalus 2 ekraani |
[email protected] | |
Koosolekuruum nr 320 10 kohta |
Ekraan | [email protected] | |
Koosolekuruum nr 321 16 kohta |
Ekraan Pabertahvel |
[email protected] | |
Suur nõupidamisruum nr 420 Liigutatavad ratastel lauad 26 kohta |
Ekraan Pabertahvel |
[email protected] | |
Koosolekuruum nr 421 Pehme mööbel 10 kohta |
Ekraan | [email protected] | |
TALVEAED Kaks 7-kohalist diivanit, koosolekulaud 8-le Kõneboks |
Kasutamiseks puhkeruumi, tiimitööde või cateringi alana * Ruum ei sobi kajava akustika tõttu nõupidamise korraldamiseks. |
Broneerimine läbi infotöötaja. |
Pilt koosolekuruumist |
Tutvustus |
Tehniline võimekus |
SUUR SAAL Pehmed toolid amfiteatri stiilis 130 kohta *Kohvipausi korraldamiseks saab kasutada kas saali esist ala, alumist korrust või Talveaeda. |
Projektor |
|
Koosolekuruum 16 kohta |
Videokonverentsi võimalus Ekraan |
|
Suur nõupidamisruum nr 212a Ratastel lauad |
Videokonverentsi võimalus 2 ekraani |
|
Erinevad vestlusruumid Kuni 10 kohta |
Gallery
Gallery
Riigimajade kaart
Viimati uuendatud 31.01.2024