Kaitsevõime tugevdamine 2027-2030

Selleks suunab Eesti aastatel 2027–2030 sõjalisse riigikaitsesse kokku 10,3 miljardit eurot ehk keskmiselt 5,17% SKP-st. Koos välistoetustega ulatub rahastamine 10,5 miljardi euroni ehk keskmiselt 5,24%-ni SKP-st.

Suurendatud rahastamise eesmärk on saavutada NATO väevõime-eesmärgid ning arendada terviklikke ja kasutusvalmis sõjalisi võimeid. Relvasüsteemide kõrval tagatakse nende kasutamiseks vajalik lahingumoon, varustus, isikkoosseis, väljaõpe, logistika ja taristu, et suurendada Eesti sõjaaja üksuste lahinguvalmidust.

Joonis 1. Kaitsekulud ja välisvahendid (mln eurot, SKP-st)

Järgmise nelja aasta võtmetegevused

• Arendatakse õhu- ja raketikaitset: jätkatakse mitmekihilise õhukaitse väljaarendamist ja õhukaitsebrigaadi moodustamist, sealhulgas tugevdatakse keskmaa (IRIS-T), lühimaa (Mistral) ja üksuste lähikaitse (Piorun) võimeid. Arendatakse õhuseiret, õhuoperatsioonide juhtimist ja mobiilset lühimaa õhutõrjet ning valmistutakse kaugmaa õhu- ja raketikaitse võime loomiseks.

   

• Tugevdatakse maaväge ja maakaitset: jätkatakse diviisi ja 20 000 võitlejaga territoriaalse maakaitse arendamist. Suurendatakse kaugmaa tulejõudu, tugevdatakse suurtükiväerügementi (K9, CAESAR, HIMARS, varitsev ründemoon), luure- ja tulejuhtimispataljoni (ISTAR) ning pioneeripataljoni. Samuti pikendatakse CV90 lahingumasinate kasutusiga.

   

• Arendatakse droonivõimet ja elektroonilist sõjapidamist: laiendatakse droonide kasutamist luureks ja ründetegevuseks, arendatakse mehitamata õhuründevõimet ning tugevdatakse mitmekihilist droonitõrjet ja elektroonilise sõjapidamise võimet kõigis väeliikides.

   

• Tugevdatakse mereväe võimeid: säilitatakse miinitõrje- ja miiniveeskamisvõime, taastatakse rannikumere patrull- ja väekaitsevõime ning arendatakse mereolukorrateadlikkuse parandamiseks koostöös Kliimaministeeriumiga allveeseiret.

   

• Suurendatakse lahingumoona varusid: keskendutakse eelkõige õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje ning üksuse tasandi lahingumoonale, samuti mehitamata süsteemide lahingumoonale ja varitsevale ründemoonale. Selleks suunatakse perioodil 2,3 miljardit eurot hangeteks.

   

• Arendatakse kaitsetaristut: rajatakse ja arendatakse lahingumoonaladusid, harjutusvälju, sõjaväelinnakuid ning liitlaste vastuvõtuks vajalikku taristut. 2027-2030. aastatel kavandatakse Balti kaitsevööndi ehituseks ligikaudu 63 miljonit euro ning NATO Balti õhukaitsemissiooni toetamiseks Ämaris üle 33 miljoni euro.

   

• Tõstetakse kaitsevalmidust: harjutatakse Eesti ja NATO kaitseplaanide rakendamist, mobilisatsiooni ning Eesti ja liitlasvägede koostööd. Toimuvad rahvusvahelised suurõppused „Kevadtorm“ ja „Siil“, staabiõppus „Decisive Lancer“ ning osaletakse mereväeõppusel „Northern Coasts“. Nelja aasta jooksul kavandatakse rahvusvahelisteks õppusteks ja õppekogunemisteks ligikaudu 119 miljonit eurot.

   

• Tugevdatakse riigikaitselist inimvara ja suurendatakse kaitsetahet: alates 2027. aastast rakendatakse 12-kuulist ajateenistust ning kahes kutses võetakse teenistusse kuni 4100 noort aastas. Suurendatakse tegevväelaste järelkasvu, arendatakse reservväelaste väljaõpet ning toetatakse riigikaitseõpetust ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevust. Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus ulatub aastatel 2027-2030 400 miljoni euroni.

   

• Arendatakse kaitsetööstust ja -innovatsiooni: jätkatakse Ermistu ja Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparkide arendamist ning suurendatakse kodumaist lahingumoona, droonide ja muu kriitilise varustuse tootmisvõimet. Kaitseväe vajadustest lähtuva innovatsiooni toetamiseks kavandatakse igal aastal 8–10 uue toote arendamist ja katsetamist, kasutades muu hulgas NATO DIANA ja Euroopa Kaitsefondi võimalusi. Eesmärk on kasvatada Eesti kaitsetööstuse aastakäive 2027. aastaks 1,3 miljardi euroni ja 2030. aastaks 2 miljardi euroni, millest ligikaudu 70% moodustab eksport.

   

• Tugevdatakse rahvusvahelist kaitsekoostööd: suurendatakse liitlaste seotust Eesti kaitseplaanidega ning arendatakse liitlasvägede vastuvõtmise ja toetamise võimet. Jätkatakse osalemist NATO ja Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel ning valmidusüksustes. Samuti tugevdatakse luuret, eelhoiatust ja koostööd liitlastega küberkaitse valdkonnas.

Täiendava välisrahastuse kaasamine

Kaitseinvesteeringute kiirendamiseks kasutatakse täiendavaid rahastamisvõimalusi. Euroopa Liidu vahenditest on kavandatud 52 miljonit eurot Ermistu kaitsetööstuspargi ning 19,65 miljonit eurot Narva sõjaväelinnaku arendamiseks. Mõlema projekti kavandatud valmimisaeg on 2029. aasta lõpp. Lisaks kavandab Eesti Euroopa Liidu SAFE-laenumehhanismi kasutamist relvastuse, kaitsetehnika ja -taristu soetamiseks ning kaasab NATO ühist rahastust.

Ukraina sõjaline toetamine

Eesti jätkab Ukraina sõjalist toetamist, sealhulgas varustuse tarnimist, väljaõpet ja kaitsetööstuskoostööd. 2027. aastal on Ukraina sõjaliseks abiks kavandatud 116,1 miljonit eurot ehk 0,25% SKP-st. Ukraina sõjakogemusi kasutatakse ka Eesti sõjaliste võimete ja uute tehnoloogiate arendamisel.