Seekord on plaanis emiteeritud võlakirjad registreerida Eesti väärtpaberite keskdepositooriumis (Nasdaq CSD) ja noteerida Tallinna börsil. Plaanime seda suunda hoida ka tulevikus, kui rahvusvaheliste investorite tagasiside on positiivne. See muudatus toetab Eesti kapitalituru arengut ja muudab riigivõlakirjad kohalikele investoritele kättesaadavamaks.
Miks just nüüd? Varasemalt emiteeris Eesti rahvusvahelisi pikaajalisi võlakirju Inglise seaduse alusel. See oli vajalik, et võita suurte välisinvestorite usaldust neile globaalselt tuntud formaadiga.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti riik rahvusvahelisel võlakirjaturul saanud piisavalt tuntuks, et liikuda sarnaselt teistele Euroopa riikidele võlakirjade emiteerimisel kodumaise seadusandluse poole. Peaaegu kõik euroala riigid emiteerivad oma võlakirju just kohaliku seaduse alusel. Seega liigub Eesti riik üldtunnustatud Euroopa tavaga samasse rütmi.
Uuenduste juures on kesksel kohal välisinvestorile tuttav sisu. Kuigi raamistik muutub Eesti-keskseks, on võlakirja tingimused koostatud nii, et need sarnaneksid investoritele harjumuspärase rahvusvahelise programmiga.
Samuti on oluline koduturu arendamine. Eesti seaduse alusel emiteeritud võlakirjad registreeritakse kohalikus väärtpaberiregistris (Nasdaq CSD) ja need on Tallinna börsi kaudu kättesaadavad ka jaeinvestoritele. See elavdab meie börsi ning parandab väärtpaberitega arveldamist kõigi siinsete ettevõtete jaoks.
Lisaks kinnitatakse nende sammudega Eesti usaldusväärsust. Kohaliku õiguse kasutamine on viis tutvustada meie kapitaliturgu laiemalt. See saadab välisinvestoritele selge sõnumi, et Eesti finantstaristu ja õigusraamistik võimaldab läbi viia suuri rahvusvahelisi tehinguid.
Millised on väljakutsed ja riskid?
Iga muudatusega kaasnevad ohud ja võimalused. Riigi vaatest on peamine risk harjumuspärasest Inglise õigusest loobumine. See võib potentsiaalselt eemale peletada mõne senise suurinvestori, kellel on mugav kasutada juriidiliselt kõige tuttavamaid lahendusi. Ekspertide hinnangul ei ole see oht siiski suur, sest Eesti usaldusväärsus on kõrge ja võlakirja tingimused jäävad sisuliselt samaks, nagu senistel riigivõlakirjade emissioonidel.
Välisinvestorite jaoks on ka mõnevõrra keerukam ja vähem harjumuspärane arveldamine Eesti väärtpaberitega. Mahtude kasvades aitavad riigi võlakirjad loodetavasti kaasa ka väärtpaberiarvelduste välisühenduste paranemisele.
Kas igaüks saab võlakirju osta?
Riigi võlakirjade esmane müük ja hinnastamine toimub rahvusvahelistel turgudel väga kiiresti – tavaliselt vaid ühe päeva jooksul. Seetõttu on jaeinvestoril selles protsessis keeruline otse osaleda, kuna reageerimisaeg on lühike.
Küll aga saavad inimesed riigi võlakirju osta ja müüa Tallinna börsi kaudu kohe pärast seda, kui need on seal noteeritud. See on mugav võimalus paigutada oma säästud pikaajalisse ja madala riskiga finantsinstrumenti, mida saab vajadusel börsil uuesti rahaks vahetada või juurde soetada.
Jaeinvestorite jaoks, kes pole võlakirjade kauplemisega tuttavad, on oluline arvestada turuloogikaga. Kui hoiate võlakirja kuni lõpptähtajani, saate kätte ostu hetkel kokku lepitud intressid ehk võlakirja tulususe koos põhiosaga. Kui aga tekib soov see enne tähtaega börsil maha müüa, sõltub saadav summa selle hetke börsihinnast.
Võlakirjade hind börsil sõltub väga palju rahvusvahelistel finantsturgudel toimuvast, samuti Eesti riigi käekäigust. Turuintresside tõustes võlakirjade hind langeb ning intresside langedes see tõuseb. Arvestama peab ka seda, et lühiajalised intressimäärad, näiteks kuue kuu Euribor, ja pikaajalised intressimäärad, näiteks kümneaastane võlakiri, võivad liikuda erinevalt või isegi eri suundades.
Kokkuvõttes on Eesti seaduse alusel toimuv võlakirjaemissioon praktiline samm meie kapitalituru tugevdamiseks. See pakub kohalikele säästjatele uusi võimalusi ning kinnistab rahvusvaheliste investorite silmis Eesti mainet usaldusväärse ja arenenud euroala riigina.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees
Loomise kuupäev: 06.05.2026
