Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd
Riigieelarve seadus lubab riigieelarve vahendite kasutamist pikendada ühe aasta võrra ehk riigieelarve jääkide ülekandmist järgmisesse aastasse. Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada vaid riigieelarvega määratud otstarbeks. See tähendab, et näiteks muinsuskaitse väärtusega hoonete toetuste eelarvet võib ka ülekandmisel kasutada riigieelarves täpselt sama toetuse maksmiseks.
Koostöö Riigikontrolliga
Mitmetes valitsemisalades tuleb juba praegu juhtkonnas eelarvejääke sisuliselt põhjendada. Nii saab minister otsustada, millise osa jääkidest kannab üle ja millise osa mitte.
Finantsjuhtide palvel saab alates 2025. aastast ülekandmise vormil märgistada ka selle osa eelarvest, mida õiguslikult võiks üle kanda, kuid tegelikult üle ei kanta. Kuna minister tagab oma valitsemisalas teadliku eelarve juhtimise, teab ta kõige paremini, millist osa eelmisel aastal kasutamata jäänud eelarvest on järgmisel aastal vaja kasutada ja millist mitte.
Rahandusministeerium saab tähelepanu juhtida, kui soovitakse üle kanda eelarvejääke, mis seadusega ei ole lubatud. Näiteks, kui soovitakse üle kanda eelarvet, mida on juba korra üle kantud.
Näeme riskina olukorda, kus ministeeriumi finantsjuhid eiravad Rahandusministeeriumi märkusi ning valmistavad ette ministri käskkirja, millega kantakse üle neid jääke, milleks puudub õiguslik alus. Järgmisel aastal teavitab Rahandusministeerium isiklikult ministreid riskist minna muutmata kujul käskkirja allkirjastamisel vastuollu eelarvereeglitega. Siinkohal loodame ka heale koostööle Riigikontrolli kui riigi audiitoriga, kes saab samuti veale tähelepanu juhtida.
Ministri vastutus
Riigieelarves on erinevat tüüpi vahendeid ning neile kehtivad ülekandmisel erinevad reeglid. Riigieelarves on arvestuslikud vahendid, näiteks pensionid või peretoetused, mille suurus on seadusega kokku lepitud. Väljamaksed tehakse vastavalt tegelikule vajadusele ning kasutamata osa üle ei kanta.
Lisaks on riigieelarves tuludest sõltuvad vahendid, mille kasutamise võimalikkus sõltub näiteks välisvahenditest, CO2 müügitulust ja omatulust. Raamatupidamislikult loetakse jäägiks ka need eelarvevahendid, mis on laekunud ja veel kasutamata, kuid lõppenud aasta eelarvesse ei olnud planeeritud nende arvelt kulusid ja investeeringuid teha. Näiteks CO2 kvooditulu koguti teadlikult, et vahendeid kasutada kliimakindla majanduse seaduse rakendamiseks.
Kuna tuludest sõltuvate vahendite puhul pole tegemist klassikalise, riigieelarvesse planeeritud vahendite eelarve ülejäägiga, siis järgmisel aastal võtab Rahandusministeerium eraldi analüüsimisele tuludest sõltuvate kulude jäägi mõtestamise.
Jääkide ja ülekantavate puhul räägitakse klassikaliselt piirmääraga eelarvest. Piirmääraga eelarvejäägid on olnud viimasel paaril aastal teravdatud tähelepanu all ning ministeeriumid on tulemuslikult pingutanud eelarve jääkide vähendamise nimel.
Ülekanded 2025. aastasse vähenesid
Võrreldes eelmise perioodiga kanti 2024. aastast 2025. aastasse piirmääraga vahendeid 177 miljonit eurot vähem. Ülekantavate maht suurenes vaid Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministeeriumi eelarve 2024. aastal kasvas, koos sellega ka ülekantava eelarve suurus. Samas ülekantava eelarve osakaal vähenes ning oli üks väiksemaid ministeeriumide võrdluses. Jäägi põhjuseks oli rahvusvaheliste hangete tarnete viibimine, mistõttu on mõningane eelarve ülekandmine paratamatu.
Kõigi teiste valitsemisalade ülekantav eelarve vähenes, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas jäi ülekantavate maht eelmise aastaga võrreldes samaks.
Riigieelarve baasseaduse muudatustega vähendab Rahandusministeerium ka ise jääkide mahtu. Eelarvejääkide vähendamiseks ei kanta alates sellest aastast üle enam Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata osa. Eelmisel aastal kanti 72,6 miljonit eurot reservi vahendeid üle käesolevasse aastasse.
Lisaraha ainult läbimõeldult
Viimasel kahel aastal on Rahandusministeerium analüüsinud eelarverevisjoni käigus ka ministeeriumite eelarvejääke ja ülekantavaid vahendeid. Esimesel revisjoniaastal oli analüüsi all Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks planeeritud eelarve. Kuna teadusprojektide käivitamine on ajamahukas, siis 2024. aasta eelarveprotsessis täpsustati, millal kulud tekivad, ning 24 miljonit eurot planeeriti 2024. aastast ümber aastatesse 2025–2028.
Teisel revisjoniaastal analüüsiti Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele haridusele ülemineku jääke ning analüüsi tulemusel vähendati eestikeelsele õppele ülemineku eelarvet 18 miljoni euro võrra. Lisaks jaotati mitmeaastase projekti eelarve vastavalt projekti plaanile aastate vahel ümber. 2024. aastast planeeriti 43 miljonit ning 2025. aastast 6,5 miljonit eurot ümber aastatesse 2026–2029.
Eelarve protsessis aastate vaheline eelarve ümber planeerimine on üks võimalus vähendada eelarvejääke ning pikemate projektide korral planeerida eelarve sellesse aastasse, kui kulu tekib.
Toetuste tõhustamiskava
Kui eelarveläbirääkimistel soovitakse toetada projekti, mis ei ole veel küps, siis näiteks laia riigikaitse võimearenduste puhul planeeriti eelmistel eelarveläbirääkimistel lisaraha Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Reservist raha väljaküsimiseks peab ministeerium võimearenduse välja töötama ning saab küsida enda eelarvesse täpsustatud summa. Nii vähenevad eelarve läbirääkimistel eraldatud lisarahad, mis kiiruga eelarvesse planeeritakse ning hiljem jääkide mahtu suurendavad.
Eelarverevisjoni käigus jäi Kultuuriministeeriumi eelarvet analüüsides silma, et toetuste jäägid tekivad, kuna toetuste planeerimine ja elluviimine kestab enam kui aasta. Sellel sügisel algatas Vabariigi Valitsus toetuste tõhustamiskava, et analüüsida toetuste eelarvejääkide tekkepõhjuseid ning nende lahendamise võimalusi. Ettepanekud toetuste planeerimise ja eelarvestamise tõhustamiseks esitab Rahandusministeerium järgmise aasta eelarveprotsessis.
Ülevaade valitsusele
Eelarvejääkidest on Rahandusministeerium andnud valitsuskabinetile ülevaate kahe viimase eelarveprotsessi ajal. Samuti on temaatilised ükslehed joonistanud välja iga ministeeriumi viimase kahe aasta eelarve ülekandmise summad. Lõppenud aasta kevadel kuulas Riigikogu rahanduskomisjon kõiki ministreid, et mõista iga valitsemisala jääkide põhjuseid.
Erinevad tööliinid sunnivad ministrit langetama teadlikke juhtimisotsuseid eelarve ja eelarvejääkide paremal juhtimisel. Koos ülekandmise käskkirjaga tuleb ministeeriumil avalikustada ka selgitused, miks jäägid tekkisid ning milleks neid kasutada.
Läbipaistev süsteem ja kriitiliste küsimuste küsimine loovad parema eelduse eelarvejääkide vastutustundlikuks juhtimiseks, selmet kehtestada protsent eelarvest, mida tohib järgmisesse aastasse üle kanda.
Loomise kuupäev: 17.12.2025
